Redaktsioon: 29. september 2016, kell 03:24 redigeeri 85.253.174.55 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. september 2016, kell 03:35 redigeeri eemalda 85.253.174.55 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
15. rida: [[Pilt:NYC-Skyline-1.jpg\|pisi\|]] '''New York''' on [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikide]] kõige suurema elanikkonnaga linn <ref>"Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)". U.S. Census Bureau. Retrieved April 26, 2011. </ref> ja New Yorgi City suurlinnapiirkonna keskus, ~~maailma~~mis ~~ühe~~on ~~rahvarikkaima~~maailma ~~metropoli~~üks ~~keskus~~rahvarikkamaid metropole. New York avaldab olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadustegevusele, tehnoloogiale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorgis asub [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peakorter<ref> "United Nations Visitors Centre". United Nations. 2011. Retrieved April 26, 2011. </ref> ning seetõttu on linn oluline rahvusvahelise diplomaatia keskus. New Yorki on kirjeldatud ka kui maailma kultuuripealinna.<ref> "Consulate General of Iceland New York Culture". Consulate General of Iceland New York. Retrieved 2012-02-13. </ref>Et eristada linna [[New Yorgi osariik\|New Yorgi osariigist]], kus ta asub, kasutatakse linna puhul ka nime kas '''New York City''' või '''City of New York'''.<ref>"Welcome to the official New York City Web site". The City of New York. 2011. Retrieved 2011-09-18. </ref> New York asub maailma ühe suurima loodusliku sadama ääres. Linn koosneb viiest linnaosast, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna.<ref>"Boroughs of New York City". ©2002 Ben Cahoon. Retrieved 2012-02-03. </ref> Need viis linnaosa – [[Bronx]], [[Brooklyn]], [[Manhattan]], [[Queens]] ja [[Staten Island]] – ühinesid ühtseks linnaks 1898. aastal.<ref>"A 5-Borough Centennial Preface for Katharine Bement Davis Mini-History". Copyright © 1997 by Thomas C. McCarthy and the New York City Department of Correction. All rights reserved. Retrieved 2011-10-26. </ref> Ameerika Ühendriikides 2010. aastal korraldatud rahvaloenduse andmetel elas 790 km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest,<ref>http://2010.census.gov/2010census/popmap/ipmtext.php?fl=36</ref><ref>U.S. Census Bureau press release, "U.S. Census Bureau Delivers New York's 2010 Census Population Totals, ...", March 24, 2011, and this accompanying Microsoft Excel spreadsheet, Table 1. The Most Populous Counties and Incorporated Places in 2010 in New York: 2000 and 2010, which cites "U.S. Census Bureau, Census 2000 Redistricting Data (Public Law 94-171) Summary File, Table PL1, and ... Table P1.", retrieved on April 2, 2011 </ref> mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna USA-s. <ref>County and City Data Book:2007 (U.S. Census Bureau), Table B-1, Area and Population, retrieved on July 12, 2008.</ref> Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seega on New York lingvistiliselt kõige mitmekesisem linn maailmas.<ref>Roberts, Sam (April 28, 2010). "Listening to (and Saving) the World's Languages". The New York Times. Retrieved April 29, 2010. </ref> New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400 km² kohta – on USA suurim.<ref>"NYC The Official Guide nycgo.com – nyc statistics". © 2006–2011 NYC & Company, Inc. All rights reserved. Retrieved 2011-09-17. </ref> Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.<ref>"New York-Newark-Bridgeport, NY-NJ-CT-PA CSA ACS Demographic and Housing Estimates: 2009". U.S. Census Bureau. Retrieved April 30, 2011. </ref> 24. rida: ==Ajalugu== Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunud [[algonkinid\|algonkini]] hõimud, sealhulgas [[lenaped]], kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas [[Staten Island\|Staten Islandi]], [[Long Island]]i lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Alam-Manhattan (Lower Manhattan).<ref>Evan T. Pritchard: Native New Yorkers: the legacy of the Algonquin people of New York, lk. 27 (2002);ISBN 1-57178-107-2</ref> Lenni Lenape keelest tuleneb ka sõna ''Mannahatta'', mis tähendab paljude küngastega maad. Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid <ref>James M. Volo, Dorothy Denneen Volo: Family life in Native America. lk. 290</ref> ning erinevad metoaci rühmad, peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid. <ref>Allen W. Trelease:Indian affairs in colonial New York: the seventeenth century, lk. 62;University of nebraska press(1997);ISBN 0-8032-9431-X</ref> Esimene eurooplane, kelle siinsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli [[Giovanni da Verrazzano]], [[Firenze]]st pärit, kuid Prantsuse kuninga teenistuses tegutsenud maadeavastaja, kes 1524. aastal jõudis oma purjelaevaga La Dauphine New Yorgi ülemisse sadamasse, veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas minema. Ta taotles selle ala kuulumist Prantsusmaale ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême). <ref>Rankin, Rebecca B., Cleveland Rodgers (1948). New York: the World's Capital City, Its Development and Contributions to Progress. Harper.</ref> Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse Esteban Gomez, Aafrika päritolu portugallane, kes seilas kuningas Charles V lipu all, ning kaardistas Hudsoni jõe, mida ta ise kutsus Rio de San Antonioks, suudme. Rasked jääolud ei lasknud tal uurimisreisi jätkata. <ref>Wpa Writer's Project:A Maritime History of New York, lk. 246;Going Coastal Productions (2004) ISBN 0-9729803-1-8</ref>

New York: erinevus redaktsioonide vahel