Artšid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Torilaane (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Torilaane (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{mahakirjutatud|allikas=Vene impeeriumi rahvaste punane raamat}}
'''Artšid''' on LõunaPõhja-[[Dagestan]]isKaukaasias elavkaguosa asustav rahvas,. kesNad kõnelebräägivad [[Kagu-Dagestani keeled|Kagu-Dagestani keelte]] hulka kuuluvat [[artši keel]]t.
 
Artšid elavad [[Artšib]]i külanõukogus. Nende elupaik asub küllaltki kõrgel mäenõlvadel ( u 2 km ü.m.p.), [[Kara Koisu]] valglas [[Suur-Kaukasus]]e [[Kõrvalahelik]]us umbes 2 kilomeetri kõrgusel. Lisaks [[Artšib]]ileArtšibile, mis on vanem küla, asustavad artšid veel seitset küla. Tütarkülade elanikud on seotud emakülaga suvistesessoonsete hooaja töödetalgutööde kaudu. Varasemal ajal elati püsivalt ainult [[Artšib]]is, kuid alates 1930. aastatest on hakatud aastaringselt elama ka tütarküladesendistes karjatamisega seotud ajutistes asulates. Elutingimused mägises piirkonnas on rasked. Vegetatsiooniperiood lõppeb varakult, ilmad on ka suveajal tuulised ja niisked. Loodusolud sobivad karjakasvatuseks, leidub nii vett kui rohumaid. Metsi ümbruskonnas ei ole. Artšide naabriteks samas orus on [[avaarid]], kes elavad allavoolu külades.Lõunapoolsete mägede taga elavad [[rutulid]]. [[Lakid]] elavad artšidest kirdes ja idas.
 
Kõik artšide Artšide külad jäävadmoodustavad üheühtse omavalitsuse territooriumile. [[Artšibi külanõukogu|Artšibi (Artši) külanõukogu]] asub [[Dagestan]]is [[Tšaroda rajoon]]is. Elutingimused mägises piirkonnas on rasked. Vegetatsiooniperiood on lühike, ilmad on ka suveajal tuulised ja niisked. Loodusolud sobivad karjakasvatuseks, leidub nii vett kui rohumaid. Metsi ümbruskonnas ei ole. Artšide naabriteks samas orus on [[avaarid]], kes elavad allavoolu külades. [[Lakid]] elavad artšidest kirdes ja idas. Lõunapoolsete mägede taga elavad [[rutulid]].<ref>Kolga M.; Tõnurist I.; Vaga L.; Viikberg J. Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn: a/s "Nyman&Nyman LNT", 1993: 43.</ref> Varasemal ajal elasid artšid küllaltki isoleeritult, suhtlemine muu maailmaga käis mägiradade kaudu. Olulisim ühendustee välisilmaga oli läbi [[Šalib]]i küla kirdesse kulgev mägirada suuremasse laki asulasse [[Kumuhh]]i, millega artšidel olid 19. sajandil poliitilised ja kaubanduslikud sidemed. Minevikus eksisteeris ka ühendus [[Aserbaidžaan]]i ja [[Gruusia]]ga [[Zaqatala]] kaudu, mis asub Artšibist edelas, [[Peaahelik]]u taga. Sinna suundusid artši käsitöölised tööreisidele. Aastal [[1960]] valmis esimene autotee, mis ühendab Artšibi praeguse rajoonikeskuse [[Tsurib]]iga.<ref>Кибрик, А. Е.; Кодзасов, С. В.; Оловянникова, И. П.; Самедов, Д. С. Γеографическое положение Aрчи. ''Опыт структурного описания арчинского языка. Том I: Лексика. Фонетика''. Москва: издательство Московского университета, 1977: 5-7.</ref>
 
==Viited==