Andres Larka: erinevus redaktsioonide vahel

Väidetavalt asusid vabadussõjalased seejärel ette valmistama riigipöörde katset, mille käigus pidi [[8. detsember|8. detsembril]] 1935 arreteeritama [[Isamaaliit (1935-1940)|Isamaaliidu]] kongressil Eesti riigijuhid eesotsas Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneriga. Vabadussõjalaste endise juhina olevat riigipöörde ettevalmistamisel osalenud ka erukindral Larka. Seetõttu arreteeris [[7. detsember|7. detsembril]] [[Poliitiline Politsei]] vabadussõjalaste juhid teistkordselt ja mais [[1936]] toimunud teisel vabadussõjalaste protsessil mõisteti nende juhtidele juba pikemad karistused.
 
Andres Larka vabanes vanglast [[1937]]. aastal ja edaspidi puudus tal võimalus poliitikas osaleda. Ta elas oma kodus Jõgisool kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonini]] [[1940]]. aastal. Erukindral Larka arreteeriti [[23. juuli]]l 1940 peale [[Eesti NSV]] väljakuulutamist ja Sõjatribunali otsusega mõisteti talle 8 aastat vangilaagrit ja 3 aastat asumist kogu vara konfiskeerimisega. Tunnistajate sõnul nähti teda hiljem [[Vjatka]] vangilaagris [[Kirovi oblast]]is, kus ta ka ametlike andmete kohaselt [[8. jaanuar]]il [[1942]] suri Kirovi oblastis, [[Malmõž]]i vanglas<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist]</ref>. Matmispaik on teadmata.
 
==Perekond==