Eestlus: erinevus redaktsioonide vahel

 

Ehkki eestluse selginemise ja ümberkujunemise üks murranguid toimus [[Rahvuslik ärkamisaeg|rahvusliku ärkamise]] raames 19. sajandil, ei saanud tollal valdavaks metatasandi mõtlemine eestluse tähendusest. 20. sajandi alguses pälvis laia kõlapinda Noor-Eesti ringkondade kriitika suletud rahvusluse suunas, millest sündis hiljem korduvalt kajastatud ja ümbertõlgendatud üleskutse: "Jäägem eestlasteks, kuid saagem ka eurooplasteks!" Seevastu 20. sajandi teisel poolel, mil Kodu-Eestis valitses [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]] ning suur osa eestlastest sai [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tagajärjel [[Väliseestlased|väliseestlasteks]], hakati eestlusest sagedamini kui iial varem kõnelema kui millestki hoidmist väärivast. Eestluse hoidmisest on räägitud eriti seoses eesti kultuuri säilitamise ja arendamisega väljaspool Eestit. Eestlusele omastena on mainitud ka nähtusi, mis pole küll Eestile ainulaadsed, kuid mida autorid peavad rahvuslikule kultuurile oluliseteks, näiteks [[peretalu]]sid<ref>Kaul Nurm [http://virumaateataja.postimees.ee/2420765/eestluse-elujoud-peitub-peretaludes Eestluse elujõud peitub peretaludes] Virumaa Teataja, 18.01.2003</ref> ja kõrget raamatukultuuri<ref>[http://virumaateataja.postimees.ee/2427095/juhtkiri-entsuklopeedia-ja-eestluse-elujoud Juhtkiri: Entsüklopeedia ja eestluse elujõud] Virumaa Teataja, 18.07.2003</ref>.