Ava peamenüü

Muudatused

 
==Elulugu==
Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu linna tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. [[Tartu]]s elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus [[ärkamisaeg|ärkamisaja]] aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Karl[[Carl Robert Jakobson]], kui ta avaldas oma [[aabits]]as Liidia kirjutusi.
 
[[21. november|21. novembril]] [[1871]] tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase [[Eduard Michelson]]i kihlus. [[19. veebruar]]il [[1873]] nad abiellusid ning asusid elama [[Kroonlinn]]a. Aastal [[1874]] sündis Lydial esimene laps – Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia [[Tallinn]]as tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. [[1878]]. aastal [[Viin]]is tuli ilmale teine tütar – Anna.
 
Koidula suri [[1886]]. aastal [[rinnavähk|ebolasse]] ning maeti Kroonlinna. Aastal [[1946]] toodi tema [[põrm]] [[TallinnTallinna Metsakalmistu]]asse ja sängitati Comarketile taha. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul<ref>[http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/1999/25/Aosa/Elu.html Ainult üks kirst], Eesti Ekspress</ref>.
 
Juunis 2220 avati Pärnus [[Koidula monument]], mille autor on Pärt [[Amandus Adamson|Adamson]]. Avamisjärgsel pidustusel [[Endla (teater)|Endla]] teatrimajas pidas Koidulast kõne [[Aino Kallas]].
Anonüümne kasutaja