Redaktsioon: 7. mai 2016, kell 10:03 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust P Tühistati kasutaja Brya (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 84.50.138.5. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. september 2016, kell 18:52 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 894 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: Tekkimise põhjal võib mari olla kas [[paljasvili]] või [[rüüsvili]]. Ülemise [[sigimik]]uga [[õis\|õiest]] moodustub paljasvili, näiteks [[harilik kartul\|hariliku kartul]]i mari või [[viinamari]]. Alumise sigimikuga õiest moodustub aga [[õiepõhi\|õiepõhja]] kaasabil rüüsvili, näiteks [[mustikas\|mustika]] mari või [[Euroopa karusmari\|karusmari]]. Alumisest sigimikust moodustunud marjadel on otsas [[õiekate\|õiekatte]] kuivanud jäänused. Kui sigimik on paljupesaline, siis on ~~ka marjas~~marjaski palju seemneid. Näiteks kartulil on õis kahepesaline, [[spargel\|sparglil]] kolmepesaline, [[ussilakk\|ussilakal]] neljapesaline ja [[pohl]]al viiepesaline. [[Botaanika\|Botaanilises]] mõttes on marjad mõnedki niisugused [[vili\|viljad]], mida nende suuruse tõttu ei osata [[argikeel]]es marjadeks pidada, näiteks [[tomatid]], [[Harilik kurk\|kurgid]], [[Harilik kõrvits\|kõrvitsad]], [[~~Arbuus\|arbuusid~~arbuus]]id, [[~~Melon\|melonid~~melon]]id, [[baklažaan]]id, [[banaan]]id ja [[kiivi]]d. Muundunud marjad on [[tsitruselised\|tsitruselistel]], näiteks [[apelsin]]il ja [[sidrun]]il. Neil on koor väga paks, aga sisemus eriti mahlane. Selliseid vilju nimetatakse [[pomerantsvili\|pomerantsviljadeks]]. 17. rida: Argikeeles tähistab sõna "mari" mitmesuguseid vilju, mis botaanilises mõttes ei ole marjad. Näiteks [[vaarikas\|vaarika]] vilju kutsutakse marjadeks, tegelikult on need aga [[koguvili\|koguviljad]]. [[Maasikas\|Maasikal]] on liitsed rüüsviljad, [[kirsipuu]]l ja [[toomingas\|toomingal]] [[luuvili\|luuviljad]], [[pihlakas\|pihlakal]] [[õunvili\|õunviljad]] ja [[kadakas\|kadakal]] [[käbi]]d. == Evolutsioon == [[Fossiil]]id näitavad, et varajastel [[õistaim]]edel olid kuivviljad. Lihakad viljad, näiteks marjad ja luuviljad tekkisid [[keskaegkond\|keskaegkonna]] ja [[uusaegkond\|uusaegkonna]] piiri paiku. On arvatud, et lihakate viljade teket soodustas neist toituvate loomade, eriti [[imetajad\|imetajate]] ja [[linnud\|lindude]] arvukuse suurenemine. Ent arvatud on ka, et põhjus ja tagajärg on vastupidised. Lihakate viljade tekke ajal oli maailmas palju niiskeid kohti tihedates [[mets]]ades, kus viljade levimine [[tuul]]e abil polnud tõhus. See soodustas [[sümbioos]]i käigus loomi ja linde üle minema lihakatest viljadest toitumisele ning vilju omakorda järjest lihakamateks ja kirevamateks muutuma. ==Vaata ka==

Mari: erinevus redaktsioonide vahel