Tank: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Maemees (arutelu | kaastöö)
P Eemaldatud muudatus 4487291, mille tegi 2001:7D0:87C9:9580:29F4:9A77:A7CB:6FC5 (arutelu) Jääb arusaamatuks, miks fakte eemaldatakse?
Eemaldatud muudatus 4487371, mille tegi Maemees (arutelu)
27. rida:
Juba enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] mõeldi kuulikindla masina ehitamise peale. Kuna sõjapidamine oli muutunud ja võrdsete vastaste korral kippus sõda kujunema kaevikusõjaks, milles kummalgi poolel polnud kindlat edu, oli vaja masinat, millega oleks võimalik ületada lahinguväli ja murda läbi vaenlase [[kaevik]]ute liinist.
 
[[1914]]. aastal pakkuski Briti [[kolonel]] [[Ernest Swinton]] välja masina, milleks oli traktorialusele paigutatud soomuskast. Kõigepealt esitas ta projekti [[sõjaminister]] lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht [[Winston Churchill]] näitas üles palju suuremat huvi. EsimeseEsimene prototüübiprototüüp valmistasvalmis [[1915]]. aasta [[September|septembrisaugust]]is põllumajandustehnikatja tootevselle ettevõttenimeks sai [[WilliamMark-tüüpi Fostertankid|Väike &Willie Company(''Little Willie'')]]. PrototüübiRelvastust nimekssel saipolnud [[Numberja 1kaal Lincolnulatus ­Machine]].keskeltläbi Sellelkaheksa leititonnini. mituVaatamata viga.oma 1915.unikaalsusele aastaei septembriolnud viimaselmasinast nädalalsuurt valmiskasu, prototüübikuna uussee versioon,oli mismadalapõhjaline onega tuntudsuutnud kuiületada [[Mark-tüüpiüle tankid|Väike2,5 Williemeetri (''Littlelaiusi Willie'')]]kraave. SeeSeega kaalusei 16,5suutnud [[Tonn|tonni]]see jamasin selleleületada paigaldatika [[kahur]]kaevikuid, ningmille kuustarbeks [[Kuulipilduja|kuulipildujat]].<refsee name=":0">[[Teraskoletisteoli saja aasta juubel]]ehitatud.
</ref> Vaatamata oma unikaalsusele ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ega suutnud ületada üle 2,5 meetri laiusi kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks see oli ehitatud.
 
Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam. Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ja seda hakati nimetama [[Mark-tüüpi tankid|Suureks Willieks (''Big Willie'')]]. Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis [[armee]] neid sõjamasinaid 150lausa tükkisada.<ref name=":0" /> Pärast mõningaid ümberehitusi sai see nimeks [[Mark-tüüpi tankid|Mark I]]. Selle pikkus oli 10 meetrit ja kõrgus 2,5 meetrit ning kiirus oli 6 km/h. Mark I pidi korraga juhtima neli inimest ning masin lärmas valjult ja juhid pidid viibima heitgaasipilves.<ref name=":0" /> Mark INeid hakati tootma kahes variandis: "Isane" (''Male'') ja "Emane" (''Female''). "Isane" oli relvastatud külgedelt kahe laevakahuriga, "Emane" oli aga relvastatud ainult [[kuulipilduja]]tega.
 
Uusi sõjamasinaid hakati esialgu nimetama "maalaevadeks", kuna aga nende tootmist hoiti rangelt salajas, ehitati neid tehastes ametliku nime all "liikuvad veepaagid [[Mesopotaamia]]le". Saladust suudeti hästi hoida ning just salatsemise tõttu sai soomusmasin ka tänaseni üldlevinud nime – tank, mis tähendab [[inglise keel]]es vedelikupaaki.
 
[[1916]]. aasta augustiks<ref name=":0" />suveks suudeti valmis ehitada 49 tanki, mis veeti koodnimetuse ''Water Tank''<ref name=":0" /> nime all üle mere [[Prantsusmaa]]le. Esmakordselt läksid inglaste tankid [[Mark-tüüpi tankid|Mark I]] lahingusse Prantsusmaal [[Somme'i lahing]]us. [[15. september|15. septembri]] koidikul hakkasid [[Flers]]<nowiki/>i küla juures haneritta paigutatud masinad vaenlase poole liikuma, nende kiiruseks oli alla viie kilomeetri tunnis.
49 tankist ei läinud tehniliste probleemide tõttu käima või seiskus õige pea pärast rünnaku algust 31, rünnakule läinuda 18 masinast said kaheksa vaenlase mürsutabamuse ja kaks süttisid tõenäoliselt mootoririkke tõttu või muul tehnilisel põhjusel. Kuid kaks masinat suutsid siiski vaenlase rindest läbi murda, üks neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama, teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega [[küla]] vahel.