Käsipall: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 1800 baiti ,  5 aasta eest
'''Käsipall''' ehk '''väravpall''' on [[võistkond]]lik [[pallimäng]].
 
Võistkonda kuulub neliteist mängijat, kus platsil võib viibida korraga 7 mängijat (6 väljakumängijat ja üks [[väravavaht]]).
 
Mäng kulgeb nii, et mängijad liiguvad [[mänguväljak|väljak]]ul vastastikku [[pall]]i [[söötmine (sport)|söötes]] ja vahepeal väljakule [[põrgatamine|põrgatades]].
 
Et mängu käigus on suhteliselt palju füüsilisi kontakte vastasvõistkonna mängijatega, siis määratakse ka karistusi liiga ohtliku mängu eest.
 
Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku kummaski otsas on [[värav (sport)|värav]], mille kõrgus on 2 m ja laius 3 m.
 
== Ajalugu ==
Käsipalli leiutajaks peetakse [[Taani|taanlast]] [[Holger Nielsen]]it, kes [[Ordrup]]i reaalkooli õpetajana mängis [[1898]]. aastal õpilastega mängu, mida nimetas käsipalliks. Juba kuus aastat varem mängiti [[Tšehhoslovakkia]]s kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga.
 
[[1928]]. aastal asutati [[Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon]] (International Amateur Handball Federation, IAHF), [[1946]]. aastal anti talle nimeks International Handball Federation (IHF). Praegu on alaliidul 150 liikmesriiki.
 
Esimesed meeste MM-võistlused nii suures kui väikeses käsipallis peeti [[1938]]. aastal. Naiste suure käsipalli MM-võistlusi korraldati aastast [[1949]], väikese käsipalli omi aastast [[1957]]. Aastast [[1961]] pole MM-võistluste kavas enam suurt käsipalli. Olümpiamängude kavas oli 11:11 variant esmakordselt [[1936]]. aastal [[Berliin]]is, siis tuli 36-aastane vaheaeg ning [[1972. aasta suveolümpiamängud|1972 Münchenis]] mängisid mehed juba 7:7 varianti. Neli aastat hiljem Montrealis selgitasid esimese olümpiavõitja ka naised.
 
==Eesti käsipall==
{{Vaata| Eesti käsipall}}
 
Anonüümne kasutaja