Erinevus lehekülje "Tallinna vallutamine (1944)" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
(Kirjutasin artiklile peatükid "Sõjategevuse käik", "Iseseisvuse taastamise katse" ja "Tallinna vallutamine")
P
21. septembril 1944 loodi Nõukogude Kõrgema Väejuhatuse Peakorteri korraldusel neli mehhaniseeritud eelsalka, mille eesmärgiks oli Tallinna hõivamine. Ühe eelasalga moodustas 8. eesti laskurkorpus, mida alguses juhtis korpuse ülema asetätija polkovnik Martin Pusten, keda ootamatu surma järel asendas polkovnik Vassili Võrk. Salga moodustasid 7. eesti laskurdiviisi 354. laskupolgu 1. pataljon ja 2. pataljoni 5. ja 6. rood, automaatrelvade rood ja kaks rühma tankitõrjepüsside roodust. Eesti laskukorpuse ülema kindralleitnant Lembit Pärna korraldusel paigutatakse nad 21. septembri hommikul Paasvere juures autodele ja tankidele ning suunatakse Tallinna peale.<ref>Toomas Hiio "Löögiüksus "Admiral Pitka"" lk 30; Mart Laar "Emajõgi 1944" lk 260</ref>
 
[[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a. Tänavad olid tühjad. [[Leitnant]] J.Johannes Lumiste ja [[jefreitor]] E.Elmar Nagelman kõrvaldasid [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis lehvinud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti lipp|sinimustvalge lipu]] ja heiskasid asemele [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Nõukogude Liidu lipp|punalipu]]. Samas 28. septembril 1944 ilmunud ajalehe "Uus Postimees" reportaažis on Pika Hermanni torni esimese punalipu heiskajatena märgitud hoopis punaväelased V. Vrjurkov ja N. Golovan.<ref>"Uus Postimees" 28.09.1944</ref>
 
Viimased suured põgenikelaevad olid Tallinnast lahkunud [[20. september|20.]] ja [[21. september|21. septembril]] ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul.<ref name="Grabbi">Hellar Grabbi.
332

muudatust