Redaktsioon: 5. märts 2016, kell 10:11 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Sõjad moslemite ja avaaridega ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. september 2016, kell 23:04 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Karl der große.jpg\|pisi\|]] [[Pilt:Charlemagne and Pope Adrian I.jpg\|thumb\|[[Paavst]] [[Hadrianus I]] palub Karl Suurelt abi [[langobardid]]e vastu]]▼ '''Karl Suur''' ([[prantsuse keel\|prantsuse]] ''Charlemagne'', [[saksa keel\|saksa]] ''Karl der Große'', [[ladina keel\|ladina]] ''Carolus Magnus''; [[742]], [[743]], [[747]] või [[748]] – [[28. jaanuar]] [[814]] [[Aachen]]) oli [[Frangi riik\|Frangi riigi]] kuningas alates [[768]] (kogu riigi valitseja alates [[771]]) ja Rooma ehk [[Frangi keiser]] alates [[800]]. [[File:Frankish Empire 481 to 814-en.svg\|pisi\|300px\|[[Frangi riik\|Frangi riigi]] laienemeine, 481 - 814]]▼ Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale [[Euroopa]] suurriigile: [[Saksamaa]]le, [[Prantsusmaa]]le ja [[Itaalia]]le. Ta pidas end otseselt [[Vana-Rooma keiser\|Rooma keisrite]] järeltulijaks ja nimetas end Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa ([[Elbe]] jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning [[Madalmaad]]. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata [[bretoonid]]e maad ([[Bretagne]]). Karl Suur oli [[Pippin Lühike]]se poeg ja [[Ludwig Vaga]] isa. ==Noorus ja esimesed valitsusaastad== Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne [[Frangi kuningas\|Frangi kuninga]] (756–768) [[Pippin Lühike\|Pippin Lühikese]]i ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. Seevastu tema vend [[Karlmann (Frangi kuningas)\|Karlmann]] sündis ilmselt [[751]] ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel ning Karl päris Põhja-[[Austraasia]], [[Tüüring]]iga ja Lääne-[[Neustria]] ning [[Akvitaania]] lääneosa. Noorem vend [[Karlmann (Frangi kuningas)\|Karlmann]] (751-771), aga päris (768-771) ida-[[Akvitaania]], [[Burgundia]] koos [[Provence]]ga ning lõuna-[[Austraasia]] alad koos [[Elsass]]i ja [[Hessen]]iga. Karl haaras vanemana initsiatiivi., Tata surus [[769]] maha mässu [[Akvitaania]]s ning seejärel nähtavasti plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks. [[771]]. aasta detsembris suri [[Karlmann (Frangi kuningas)\|Karlmann]] ootamatult ning nii sai Karl veretult võimu haarata. Ta oli nüüd Frangi riigi ainus isand ning asus peagi oma suurejoonelisi plaane ellu viima. ==Võitlused Itaalias ~~ning sõjad saksidega~~== [[Pilt:Aistulf's Italy-it.svg\|200px\|pisi\|Langobardide kuningriik oma suurimas ulatuses (749–756) (sinine)]] ▲[[File:Frankish Empire 481 to 814-en.svg\|pisi\|300px\|[[Frangi riik\|Frangi riigi]] laienemeine, 481 - 814]] ▲[[Pilt:Charlemagne and Pope Adrian I.jpg\|thumb\|left\|[[Paavst]] [[Hadrianus I]] palub Karl Suurelt abi [[langobardid]]e vastu]] [[772]]. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa [[langobardid]]e haardest oma hädavajalik liitlane [[paavst]]. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ning võttis endale [[774]] pärast viimase langobardi kuninga [[Desiderius]]e kukutamist [[Langobardia]] kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja-Itaalia. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua [[Paavstiriik]], mis hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. Langobardide valitsetud [[Benevento]] hertsogkond lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks. ▼ [[Pilt:Karte_kirchenstaat.jpg\|pisi\|left\|Paavstiriigi moodustumine]] [[772]]. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa [[langobardid]]e haardest oma hädavajalik liitlane [[paavst]]. Langobardide kuningriigi laienemisel hõivati nende poolt [[751]]. aastal [[Bütsants]]i [[Ravenna eksarhaat]]. Viimane Ravenna eksarh [[Eutychius (eksarh)\|Eutychius]] tapeti langobardide poolt. Eksarhaat korraldati ümber [[Itaalia katepanikion]]iks peakorteriga [[Bari]]s. Kui frangid ajasid aastal 756 langobardid minema, nõudis paavst [[Stephanus II]] eksarhaati. Tema liitlane, frankide kuningas [[Pippin Lühike]] annetas endise eksarhaadi vallutatud maad aastal 756 paavstile; see annetus, mille aastal 774 kinnitas tema poeg Karl Suur, tähistas paavstide ilmaliku võimu algust ([[Patrimonium Sancti Petri\|Püha Peetruse pärand]]). ▲~~[[772]]. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa [[langobardid]]e haardest oma hädavajalik liitlane [[paavst]].~~ Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas taKarl Suur langobardid ning võttis endale [[774]] pärast viimase langobardi kuninga [[Desiderius]]e kukutamist [[Langobardia]] kuninga tiitli, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus nüüdsest ka [[Põhja-Itaalia]]. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua [[Paavstiriik]], mis hõlmas enamiku [[Kesk-~~Itaaliast. Langobardide valitsetud [[Benevento~~Itaalia]] ~~hertsogkond lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks~~st. 772. aastal oli Karl tunginud esimest korda [[saksid]]e aladele, kes elasid Frangi riigist läänes, põhiliselt [[Rein]]i jõe kallastel. Pikka aega oli kestnud omavaheline vaenus, peamiselt röövretked, millele kuningas lootis nüüd lõpu teha. Lisaks sellele olid saksid paganad, mistõttu sõjakäigule lisandus kristliku missiooni põhjendus. Kuid saksid ei alistunud kergelt, nende vabatalupoegkond, mis vastupanu põhiinitsieerijaks oli, soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad pärast iga Karli sõjakäiku ja alistamist peagi taas frankide ja kristluse vastu üles tõusid. Karlil oli neid alistada üpris raske, kuna paralleelselt võitlusega sakside vastu oli tal tarvis korda hoida ka oma üha suuremaks paisuva riigi muus osas. Nii venis sõda Saksimaal väga pikale, lõppedes alles [[805]], mil sakside alad lõplikult Frangi impeeriumiga liideti. Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli [[Verdeni kaelakohus]] [[782]], kus sajad saksid Karli käsu peale hukati, sest Karli käsitluse järgi ei väärinud nood reeturitena paremat saatust. Saksi sõja pöördepunktiks oli aga massilise [[küüditamine\|küüditamise]] kasutamine, mis sakside vastupanutahte halvas.▼ {{Vaata\|Saksi sõjad}}▼ Langobardide valitsetud [[Benevento hertsogkond]] lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks. ==Sõjad moslemite ja avaaridega==▼ {{vaata\|Langobardide kuningriik}}, ''paavst [[Hadrianus I]], [[Paavstiriik]]'' {{vaata\|Itaalia kuningriik (keskaegne)}} ▲~~{{Vaata\|~~==Saksi sõjad}}== [[Pilt:Saxe primitive.JPG\|thumb\|[[Vana-Saksimaa]] [[8. sajand]]il, [[Elbe]], [[Weser]]i ja [[Eider]]i jõgede vahel]] 772. aastal oli Karl tunginud esimest korda [[saksid]]e aladele, kes elasid Frangi riigist läänes, põhiliselt [[Rein]]i jõe kallastel. Pikka aega oli kestnud omavaheline vaenus, peamiselt röövretked, millele kuningas lootis nüüd lõpu teha. Lisaks sellele olid saksid paganad, mistõttu sõjakäigule lisandus kristliku missiooni põhjendus. Kuid saksid ei alistunud kergelt, nende vabatalupoegkond, mis vastupanu põhiinitsieerijaks oli, soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad pärast iga Karli sõjakäiku ja alistamist peagi taas frankide ja kristluse vastu üles tõusid. ▲772. aastal oli Karl tunginud esimest korda [[saksid]]e aladele, kes elasid Frangi riigist läänes, põhiliselt [[Rein]]i jõe kallastel. Pikka aega oli kestnud omavaheline vaenus, peamiselt röövretked, millele kuningas lootis nüüd lõpu teha. Lisaks sellele olid saksid paganad, mistõttu sõjakäigule lisandus kristliku missiooni põhjendus. Kuid saksid ei alistunud kergelt, nende vabatalupoegkond, mis vastupanu põhiinitsieerijaks oli, soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad pärast iga Karli sõjakäiku ja alistamist peagi taas frankide ja kristluse vastu üles tõusid. Karlil oli neid alistada üpris raske, kuna paralleelselt võitlusega sakside vastu oli tal tarvis korda hoida ka oma üha suuremaks paisuva riigi muus osas. Nii venis sõda Saksimaal väga pikale, lõppedes alles [[805]], mil sakside alad lõplikult Frangi impeeriumiga liideti. Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli [[Verdeni kaelakohus]] [[782]], kus sajad saksid Karli käsu peale hukati, sest Karli käsitluse järgi ei väärinud nood reeturitena paremat saatust. Saksi sõja pöördepunktiks oli aga massilise [[küüditamine\|küüditamise]] kasutamine, mis sakside vastupanutahte halvas. [[778]]. aastal läks Karl esimesele sõjaretkele mauride vastu, kuid pidi leppima [[Zaragoza]] lühiajalise piiramise ning seejärel taandumisega. Seejuures sattusid osad tema vägedest [[baskid]]e rünnakute alla, milles hukkus ka [[Bretagne]] markkrahv Roland. Selle sündmuse põhjal loodi hiljem "[[Rolandi laul]]". Hiljemgi jätkas Karl Suur katseid võita moslemitelt tagasi Püreneed, kuid lõppkokkuvõttes pidi ta leppima vaid Barcelona krahvkonna vallutamisega.▼ [[Widukind]] sai esimeseks [[Saksimaa hertsog]]iks, Saksimaa [[hertsogkond]] loodi aastal 785, mis koosnes [[Engern]]ist, Vestfaalist, [[Ostfaal]]ist ja [[Nordalbingia]]st (tänapäeva [[Schleswig-Holstein]]). ~~[[790]]. aastatel purustas Karl ka [[Pannoonia]]s asunud [[Avaarid (Euraasia)\|avaaride]] [[Avaari khaaniriik\|khaaniriigi]].~~ {{Vaata\|Saksi sõjad}}, ''[[Widukind]], [[Saksimaa hertsogkond]]'' ▲==Sõjad moslemite ja avaaridega== [[Pilt:Europe around 800.gif\|thumb\|300px\|[[Al-Ándalus]], [[Hispaania mark]] ja [[Frangi riik]] ning [[Avaari khaaniriik]] 800. aasta paiku.]] {{Vaata\|Hispaania mark}}, ''[[Al-Ándalus]]'' ▲[[778]]. aastal läks Karl esimesele sõjaretkele ~~mauride~~[[maurid]]e vastu, kuid pidi leppima [[Zaragoza]] lühiajalise piiramise ning seejärel taandumisega. Seejuures sattusid osad tema vägedest [[baskid]]e rünnakute alla, milles hukkus ka [[Bretagne]] markkrahv Roland. Selle sündmuse põhjal loodi hiljem "[[Rolandi laul]]". Hiljemgi jätkas Karl Suur katseid võita moslemitelt tagasi Püreneed, kuid lõppkokkuvõttes pidi ta leppima vaid Barcelona krahvkonna vallutamisega. {{Vaata\|Pannoonia mark}}, ''[[Avaari mark]]'' [[790]]. aastatel purustas Karl ka [[Pannoonia]]s asunud [[Avaarid (Euraasia)\|avaaride]] [[Avaari khaaniriik\|khaaniriigi]] rea frankide sõjaliste kampaaniatega 790. aastatel, kampaaniad mida juhtis Karl Suur, lõppesid Avaari riigi vallutamisega ja enamuse [[Pannoonia]] võtmisega [[Tisza]] jõeni. Avaaride okupatsioon Pannoonias lõppes, kui slaavi-horvaadi vägi vürst [[Vojnomir]] juhtimisel ja frankide abiga käivitas aastal 791 vasturünnaku. Pealetung oli edukas ja avaarid aeti [[Pannoonia Horvaatia vürstkond\|Pannoonia Horvaatia]]st välja. Karl Suur võttis teise suure võidu avaaride vastu aastal 796. {{Vaata\|Avaari khaaniriik}} ==Suhted Rooma paavstiga== [[File:Sacre_de_Charlemagne.jpg\|thumb\| Leo III kroonib Karl Suure keisriks. [[Jean Fouquet]], [[1455]]–[[1460]].]]

Karl Suur: erinevus redaktsioonide vahel