Ärevushäire: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Vikindus
1. rida:
{{vikinda}}
'''Ärevushäire''' on [[psühhiaatriline häire]], millega kaasneb pidev ja pikaajaline [[ärevus]].
 
Ärevushäiret saab määratleda näiteks [[paanikahäire]]ks, [[agorafoobia]]ks, [[sotsiaalfoobia]]ks, [[äge stressireaktsioon|ägedaks stressireaktsiooniks]], [[posttraumaatiline stressihäire|posttraumaatiliseks stressihäireks]] või [[ainete põhjustatud ärevushäired|mõne aine põhjustatud ärevushäireks]]. Ärevushäiret esineb naistel tunduvalt rohkem kui meestel. Patsiendid kogevad püsivat ärevust, sest nende veendumused enese ja maailma kohta muudavad nad vastuvõtlikuks mitmesuguste olukordade väärtõlgendamisele ähvardavatena.<ref>https://www.arst.ee/et/Uudised-jahttps://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigusartiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigus</ref> Ärevushäiret esineb tihedamini kui [[depressioon]]<nowiki/>i, kuigi ärevushäirele pööratakse vähem tähelepanu ning haigestumine on tõusvas suunas. Samas pöörduvad [[generaliseerunud ärevushäire]]ga inimesed ise sagedamini arstide poole. Esmaselt diagnoositi haigus [[1996]]. aastal ning ligi 400 patsiendil. Aastaks 2007 oli see number tõusnud 700-ni<ref name=":0">http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm</ref>.
 
Ärevushäiret esineb naistel tunduvalt rohkem kui meestel. Patsiendid kogevad püsivat ärevust, sest nende veendumused enese ja maailma kohta muudavad nad vastuvõtlikuks mitmesuguste olukordade väärtõlgendamisele ähvardavatena.[https://www.arst.ee/et/Uudised-jahttps://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigusartiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigus 1]
Paanikahäiret iseloomustavad kõige paremini liigse kartuse/suure hirmu episoodid, mis võivad tekkida ilma selge põhjuseta. Paanikahood, ka tugevad, ei kesta üle paari minuti, kuid võivad kahe tunni jooksul uuesti ilmneda. Hoo ajal esineb neli järgnevatest sümptomitest: õhupuudus, lämbumine, iiveldus, higistamine, vappumine ja ebareaalsuse tunne. Kui tunnuseid on vähem kui kolm, on tegemist piiratud sümptomitega hooga.
Ärevushäiret esineb tihedamini kui [[depressioon]]<nowiki/>i, kuigi ärevushäirele pööratakse vähem tähelepanu ning haigestumine on tõusvad suunas. Samas pöörduvad [[generaliseerunud ärevushäire]]ga inimesed ise sagedamini arstide poole. Esmaselt diagnoositi haigus 1996. aastal ning ligi 400 patsiendil. Aastaks 2007 oli see number tõusnud 700-ni. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm 5]
 
=== Ärevushäire tüübid ===
Spetsiifiliste foobiate puhul esineb hirm vaid ühe teatud olukorra või eseme ees. Nende foobiate all kannatab ligi 10% kogu rahvastikust. Esinemissagedus meeste ja naiste seas on enam-vähem võrdne. Spetsiifilise foobia puhul ei teki patsientidel paanikahoogusid, vaid nad hakkavad teatud olendit või eset vältima. Vältimine ja hirm on piisavalt tugevad, et segada inimese igapäevaseid tegevusi.
Paanikahäiret iseloomustavad kõige paremini liigse kartuse/suure hirmu episoodid, mis võivad tekkida ilma selge põhjuseta. Paanikahood, ka tugevad, ei kesta üle paari minuti, kuid võivad kahe tunni jooksul uuesti ilmneda. Hoo ajal esineb neli järgnevatest sümptomitest: õhupuudus, lämbumine, iiveldus, higistamine, vappumine ja ebareaalsuse tunne. Kui tunnuseid on vähem kui kolm, on tegemist piiratud sümptomitega hooga.
 
=== ViitedAgorafoobia ===
Agorafoobia on tänapäeval ärevushäiretest üks levinumaid ning selle all kannatab üks kahekümnest inimesest. Agorafoobia kujutab endast hirmu avaruse ning paanikahoogude ees. Kõige olulisemaks sümptomiks selle häire puhul on piinlikuse kartus.
 
=== Sotsiaalfoobia ===
Sotsiaalfoobia on agorafoobia kõrval üks kõige levinumatest häiretest, mis kujutab endast hirmu piinlikuse või häbi ees olukordades, kus teised inimesed saavad antud patsienti jälgida. Kõige suurem hirm häire all kannatajatel esineb avaliku esinemise vastuees.
Spetsiifiliste foobiate puhul esineb hirm vaid ühe teatud olukorra või eseme ees. Nende foobiate all kannatab ligi 10% kogu rahvastikust. Esinemissagedus meeste ja naiste seas on enam-vähem võrdne. Spetsiifilise foobia puhul ei teki patsientidel paanikahoogusid, vaid nad hakkavad teatud olendit või eset vältima. Vältimine ja hirm on piisavalt tugevad, et segada inimese igapäevaseid tegevusi.
 
=== Generaliseerunud ärevushäire ===
Generaliseerunud ärevushäire puhul on tegemist kroonilise ärevusega, mis ei kesta vähem kui kuus kuud. Generaliseerunud häirete puhul ei esine patsientidel paanikahoogusid, foobiaid või kinnisideid. Tunnetatakse vaid pidevat ärevust ja muret.
 
=== Obsessiiv-kompulsiivne häire ===
Obsessiiv-kompulsiivne häire on seotud liigse kontrollimisega. Häirega kaasnevad sundmõtted ja –teod, mis hakkavad segama kogu inimese ülejäänud elu. Sundmõtted võivad esineda ilma tegudeta, kuid seda esineb vaid 25% haigetest. Meestel esineb häiret tunduvalt vähem kui naistel. Obsessiiv-kompulsiivse häirega võib kaasneda ka depressioon ja foobiline vältimine. Häire esineb 2-3% elanikkonnast.
 
=== Posttraumaatiline stresshäire ===
Posttraumaatiline stresshäire tähendab töövõimet pärssivate psühholoogiliste sümptomite tekkimist peale traumaatilist sündmust. Häire võib tekkida kõigil, kes on läbi elanud tõsise trauma. Posttraumaatilise stressihäirete levinud sümptomiteks on piinavad mõtted traumast, sündmustega seonduvad luupainajad, mälupildid, teistest võõrandumine, emotsionaalne tuimus ja püsivad ärevuse ja unetuse sümptomid. Häire mõjutab 3-4% elanikkonnast. <supref name=":1">2Bourne, Edmund 2007. Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat</supref>
 
=== Põhjused ===
Ärevushäired võivad olla seotud pärilikkusega. Vähemalt 15-25% lastest, kelle ühel vanemal esineb agorafoobia, on suurem tõenäosus haigust ka ise põdeda. See siiski ei tõesta, et häire oleks pärilik. Pigem on tegu keskkonnalise eelsoodumusega, kus laps ise õpib vanema eeskujul olema agorafoob. Lapsepõlve kogemused võivad soodustada otseselt ärevushäirete teket. Ärevushäirete põhjused võib jaotada kolme suuremasse gruppi: sotsiaalse keskkonna mõju; füüsilise keskkonna mõju; individuaalne neurohormonaalne sättumus.<ref name=":2">http://static.inimene.ee/index.php?disease=%C3%A4&sisu=disease&did=900</ref> Geneetilistest teguritest on häire väikesel määral perekondlik, samuti võib olla puudujääk närviülekande korrektses mehhanismis või asjaolus, et inimene on lähiajal pidanud läbi elama negatiivseid elusündmusi. Uuringud on ka näidanud, et haigust võib tingida neurohoormonaalsüsteemi iseärasus ja kõrgem tundlikkus.<ref name=":0" />
Ärevushäired võivad olla seotud pärilikkusega. Vähemalt 15-25% lastest, kelle ühel vanemal esineb agorafoobia, on suurem tõenäosus haigust ka ise põdeda. See siiski ei tõesta, et häire oleks pärilik. Pigem on tegu keskkonnalise eelsoodumusega, kus laps ise õpib vanema eeskujul olema agorafoob. Lapsepõlve kogemused võivad soodustada otseselt ärevushäirete teket.
Ärevushäirete põhjused võib jaotada kolme suuremasse gruppi: sotsiaalse keskkonna mõju; füüsilise keskkonna mõju; individuaalne neurohormonaalne sattumus. [http://static.inimene.ee/index.php?disease=%C3%A4&sisu=disease&did=900 3]
Geneetilistest teguritest on häire väikesel määral perekondlik, samuti võib olla puudujääk närviülekande korrektses mehhanismis või asjaolus, et inimene on lähiajal pidanud läbi elama negatiivseid elusündmusi. Uuringud on ka näidanud, et haigust võib tingida neurohoormonaalsüsteemi iseärasus ja kõrgem tundlikkus. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm 5]
 
== Sümptomid jagunevad kaheks: <br />==
Sümptomid jagunevad kaheks:
 
=== Somaatilised ja autonoomsed: ===
Somaatilised ja autonoomsed sümptomid on südamekloppimine, hingamisraskused, suukuivus, iiveldus, lihaspinge, higistamine, pööritus kõhus, külm nahk.
• Südamekloppimine
• Hingamisraskused
• Suukuivus
• Iiveldus
• Lihaspinge
• Higistamine
• Pööritus kõhus
• Külm nahk <br />
 
=== Psüühhilised ===
Psüühilised:
Psüühilised sümptomid on hirm ja ohutunne, ärrituvus, paanika, ootusärevus, äärmuslik seesmine hirm, muretsemine, võimetus lõõgastuda. Liigne muretsemine kurnab organismi suurel määral. Näiteks võib pikaajaline lihaspinge tekitada pea- ning seljavalusid, keha valmisolek millekski, mis peaks kohe juhtuma ning uneprobleemid kurnavad organismi veelgi.<ref [httpname=":2" //static.inimene.ee/index.php?disease=%C3%A4&sisu=disease&did=900> 3]
• Hirm ja ohutunne
• Ärrituvus
• Paanika
• Ootusärevus
• Äärmuslik seesmine hirm
• Muretsemine
• Võimetus lõõgastuda
 
=== Ohud ===
Liigne muretsemine kurnab organismi suurel määral. Näiteks võib pikaajaline lihaspinge tekitada pea- ning seljavalusid, keha valmisolek millekski, mis peaks kohe juhtuma ning uneprobleemid kurnavad organismi veelgi. [http://static.inimene.ee/index.php?disease=%C3%A4&sisu=disease&did=900 3]
 
=== Ohud ===
Suurimad ohud kaasnevad ravimite kõrvaltoimetega. Näiteks väheneb suuresti reaktsioonikiirus, mille tõttu on piiratud paljud tegevused. Ravimite koosmõjul alkoholiga võib tekkida surmav hingamispuudulikkus. Pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida teatud ravimite suhtes tolerantsus ning sama efekti jaoks vajatakse järjest suuremaid annuseid.<ref [httpname=":2" //static> Võib tekkida ravimisõltuvus, millega kaasneb võimatus kontrollida ravimi tarvitamise hulka.inimene Ärevushäirete ravimite valel lõpetamisel võib tekkida veel ägedam ainete põhjustatud ärevushäire.ee/index Häire võib tekkida võõrutusprotsessil ning selle tagajärjel tekivad paanikahood.php?disease<ref name=%C3%A4&sisu=disease&did=900":1" /> 3]
Võib tekkida ravimisõltuvus, millega kaasneb võimatus kontrollida ravimi tarvitamise hulka.
Ärevushäirete ravimite valel lõpetamisel võib tekkida veel ägedam ainete põhjustatud ärevushäire. Häire võib tekkida võõrutusprotsessil ning selle tagajärjel tekivad paanikahood. <sup>2</sup>
 
=== Viited ===
 
1. https://www.arst.ee/et/Uudised-jahttps://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigusartiklid/Kuu-teemad/36539/arevushaire-%E2%80%93-kas-moodsa-elu-haigus <br />
 
2. Bourne, Edmund 2007. Ärevushäirete ja foobiate käsiraamat <br />
 
3. http://static.inimene.ee/index.php?disease=%C3%A4&sisu=disease&did=900 <br />
 
4. Oyebode, Femi 2008. Psüühilised sümptomid Andrew Simsi käsitluses. <br />
 
== Viited ==
5. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/40arevushaired.htm
{{Viited}}
[[Kategooria:Tervis]]