Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
8. rida:
Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. [[18. sajand]]il hakati neid külastajaile avama ja [[19. sajand]]il riigistama (näiteks [[Louvre]], [[Briti Muuseum]], [[Ermitaaž]]). Eesti varasemad muuseumid on alguse saanud [[Baltisakslased|baltisakslaste]] erakogudest ja [[Tartu Ülikooli|Tartu ülikooli]] juurde rajatud kogudest.
 
Muuseumid keskenduvad valdavalt ühele konkreetsele teemale. Nende seas on näiteks [[ajaloomuuseum (üldmõiste)|ajalugu]], [[arheoloogiamuuseum|arheoloogia]], [[etnograafiamuuseum|etnograafia]], [[koduloomuuseum|kodulugu]], [[kunstimuuseum|kunst]], [[teadusmuuseum|teadus]], [[tehnikamuuseum|tehnika]], [[meremuuseum|merendus]], [[lennundusmuuseum|lennundus]], [[raudteemuuseum|raudtee]], [[postimuuseum|post]], [[loodusmuuseum|loodus]], [[sõjamuuseum|sõjandus]], [[põllumajandusmuuseum|põllumajandus]], [[muusikamuuseum|muusika]], [[teatrimuuseum|teater]], [[kirjandusmuuseum|kirjandus]], [[mänguasjamuuseum|mänguasjad]], [[disainimuuseum|disain]], [[arhitektuurimuuseum|arhitektuur]] jtjm. On olemas ka [[vabaõhumuuseum]]id, [[talumuuseum]]id, [[lastemuuseum (üldmõiste)|lastemuuseumid]], [[Virtuaalne muuseum|virtuaalmuuseumid]] ja [[memoriaalmuuseum]]id.
 
== Ajalugu ==
19. rida:
 
[[Pilt:TÜ kunstimuuseum, sinine saal.JPG|pisi|[[Tartu Ülikooli Kunstimuuseum]] on Eesti vanim muuseum.]]
18. sajandi teisel poolel, kui [[valgustusideoloogia]] mõjul suurenes arheoloogia- ja ajaloohuvi, hakati muuseume üldsusele avama. [[Museaal]]ide kaudu hakati esile tooma mingeid kindlaid ajalooteemasid. Esimesed riiklikud muuseumid [[Briti Muuseum]] (avati 1753) ja [[Louvre]] (1793) on olnud eeskujuks paljudele teistele [[Euroopa]] muuseumidele. Algas avaliku muuseumi traditsioon. Rahvas läks muuseumisse vaatama ja ennast näitama. Eesti muuseumide liikumine saab alguse 18. sajandi teisel poolel. Olulisteks museaalideks said mõisnike (J. Burchardti, [[August Wilhelm Hupel]]i, E. P. Körberi) era(kunsti)kogud. 1802 loodi Tartu Ülikooli juurde [[Tartu Ülikooli Loodusmuuseum|looduskabinet]] ja 1803. aastal asutati [[Tartu Ülikooli [[Kunstimuuseum|Klassikalise Muinasteaduse Muuseum]].
 
19. sajandil hakkas kujunema [[museoloogia]] teaduslik alus. Muuseum sai olulise tähtsusega [[institutsioon]]iks, rõhku hakati pöörama säilitamisele ja seepärast hakati ehitama esimesi eriotstarbelisi muuseumihooneid. Asutati esimesed [[rahvusmuuseum]]id ([[Ungari Rahvusmuuseum]] 1802, [[Tšehhi Rahvusmuuseum]] 1818) ja rahvateaduslikud muuseumid ([[Kopenhaageni Etnograafiamuuseum]], 1849); kogumisel said oluliseks tüüpilisuse ja komplekssuse taotlus. [[Saksa Rahvusmuuseum]]i (asutati 1852 Nürnbergis[[Nürnberg]]is) eeskujul rajati Tallinnas 1864 [[Eestimaa provintsiaalmuuseum]]. 1880. aastatel toimus esimene muuseumide revolutsioon – muuseumitöö muutus omaette elukutseks, ilmuma hakkasid ka esimesed erialased ajakirjad. 19. sajandi lõpus tekkis [[vabaõhumuuseum (üldmõiste)|vabaõhumuuseum]]i kontseptsioon, kusmille kohaselt esitatakse eksponaate loomulikus miljöös.
 
[[Pilt:Tuglase muuseum aiaga.jpg|pisi|left|[[Ahja valla Tuglase muuseum|Tuglase muuseum]] on vormilt ajaloomuuseum.]]
20. sajandi alguseks oli välja kujunenud tänapäevalik muuseum. Eestis asutati 1909. aastal ainelise [[vanavara]] kogumiseks ja [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i raamatukogu hoidmiseks [[Eesti Rahva Muuseum]].<ref>[http://www.muuseum.ee/uploads/files/Akad_2009_4_lk658-664_ERM_protokollid.pdf "Eesti Rahva Muuseumi asutamisprotokollid"] Akadeemia, lk 658–664</ref> 1919. aastal loodi [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] eestvõttel [[Eesti Muuseum]], millest kasvas välja [[Eesti Kunstimuuseum]]<ref>[http://www.muuseum.ee/et/ajalugu/ Eesti muuseumilugu] www.muuseum.ee</ref>. 1970ndatel leidis aset uus muuseumide revolutsioon – muuseumite näol tekkis ühiskonda teeniv institutsioon. 1980ndatel uute ja moodsate muuseumihoonete ehitamine maailmas.
 
Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eestis kokku 245 muuseumi. Neist 89 muuseumi kuulusid riigile, 81 kohalikele omavalitsustele ja 75 olid eraõiguslikud. Kõigis muuseumides oli 2010. aastal kokku 10 miljonit museaali.<ref>[http://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?FileId=11263&AuditId=2194 Riigikontrolli järelaudit muuseumidest ja muuseumivaradest]</ref>