Ava peamenüü

Muudatused

→‎Liivima sõjas: Liivimaa sõjas
Cēsis oli [[Liivi ordu]]riigi keskus, sealne [[Võnnu ordulinnus|linnus]] oli alates [[1484]] ordumeistri residents. Igal aastal kogunes seal ordu [[peakapiitel]]. Ordule kuulunud Jaani kirikusse, mis mahutab neli tuhat inimest, on maetud hulk ordutegelasi, sealhulgas [[Wolter von Plettenberg]].
 
===LiivimaLiivimaa sõjas===
 
[[Vene-Liivi sõda|Liivimaa-Vene sõja]] tulemusel [[1561]]. aastal Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, [[Eestimaa rüütelkond|Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond]] andsid end [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]]; [[Liivi Ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond]] [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] võimu alla. 1561. aasta [[Vilno leping (1561)|Vilno leping]]uga moodustati Liivi sõja ajal endise [[Vana-Liivimaa]] [[Liivimaa konföderatsioon]]i maadest: Kuramaal viimase [[Liivi ordu]] [[Liivi ordu maameister|maameister]] [[Gotthard Kettler]]i valitsetav ilmalik, Rzeczpospolita vasallriigina [[Kuramaa hertsogiriik]] ja Lõuna-Eesti ning Lätimaa ([[Vidzeme]], [[Latgale]]) territooriumist [[Liivimaa hertsogkond]], mille valitsejaks oli Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja [[Zygmunt II August]].
Anonüümne kasutaja