Fourier' rida: erinevus redaktsioonide vahel

Fourier' rida (või ka Fourier' rittaarendus) on viis esitada perioodilist signaali või perioodilist impulsside jada siinuste summana. Summat saab esitada komplekssete astendajatega [[eksponentfunktsioon]]ide või trigonomeetriliste funktsioonide ([[siinus]]te ja [[koosinus]]te) kaudu. Fourier' rittaarendus on saanud oma nime [[Joseph Fourier]]' (1768–1830) järgi, kes kasutas seda [[soojusvõrrand]]i lahendamiseks metallplaadis. Fourier' rida on lähedalt seotud [[Fourier' pööre|Fourier' pöördega]], mis esitab funktsiooni sagedusruumis. [[Fourier' pööre|Fourier' pööre]] muudab funktsiooni argumendiks sageduse <math> f(x) \rightarrow F(\omega)</math>. Sel juhul funktsiooni väärtus <math> F(\omega) </math> näitab vastava sageduse amplituudi esialgses funktsioonis <math> f(x) </math>. Fourier' rittaarenduses vastavad funktsiooni <math> F(\omega) </math> argumentidele, ehk sagedustele, summa erinevad liikmed ning funktsiooni <math> F(\omega) </math> väärtustele nende liikmete ees olevad kordajad.