Hõbevalge: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1123 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
{{See artikkel| on raamatust; etnograafia mõiste kohta vaata [[Hõbevalge (etnograafia)]]}}
 
"'''Hõbevalge''': Reisikiri tuulest ja muinasluulest“muinasluulest" on Eesti kirjaniku ja poliitiku [[Lennart Meri]] kirjutatud raamat, mis ilmus esimest korda [[1976]]. aastal. Meri arutlebarutles teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt [[eestlased|eestlaste]] ning teiste [[läänemeresoomlased|läänemeresoomlaste]] mineviku üle. Raamatu esimese trüki illustreeris [[Heinz Valk]].
 
Paljude lugejate arvates on „Hõbevalge“"Hõbevalge" näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust.{{lisa viide}} Autori žanrimääratluse järgi on tegu [[reisikiri|reisikirjaga]], ent enamiku raamatust täidavad siiski visioonid elust muistse Läänemere kallastel, reisikirjeldused puuduvad peaaegu sootuks.
 
PõhilisemadRaamatu teemadläbivate raamatus:teemade seas on meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija, [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidiga]] seostuv problemaatika, mis seotakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, [[Tallinn]]a kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab [[Etnoloogia|etnoloogiline]] materjal (põhiliselt [[eesti rahvalaulud]] ja tavandid) ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. Muuhulgas esitab Meri mitmeid rahva seas populaarseks kujunenud, kuid teaduses vaidlusaluseid hüpoteese nagu [[Revala]]/Rävala nime etümoloogia sõnast "rebu", [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidi]] ulatuslik mõju Euroopa rahvaste mütoloogiale (sh kajastus kreeka müüdis [[Phaethon]]i päikesevankri maalekukkumisest), vanakreeka ränduri [[Pytheas]]e kirjeldatud [[Thule]] samasus Saaremaaga, araabia ränduri [[al-Idrisi]] reisikirjas mainitud linna samasus Tallinnaga jne. Raamatu pealkiri viitab eestlaste kombele ohverdada allikatele hõbedakaapeid, mida nimetati "[[Hõbevalge (etnograafia)|hõbevalgeks]]".
Raamatu esimese trüki on illustreerinud [[Heinz Valk]].
 
1983. aastal ilmus „Hõbevalget“"Hõbevalget" täiendav raamat "[[Hõbevalgem]]", mida autor ise nimetas mitte järjeks, vaid sissejuhatuseks ja esimeseks peatükiks oma eelnevale teosele. [[20. september|20. septembril]] [[2008]] ilmus [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] raamatusarja "[[Eesti lugu]]" avaraamatuna "Hõbevalge" uusväljaanne.
„Hõbevalge“ on ilmunud ka [[soome keel]]es [[1983]]. aastal „''Hopeanvalkea''“ nime all.
 
==Tõlked==
[[20. september|20. septembril]] [[2008]] ilmus Eesti Päevalehe raamatusarja "Eesti lugu" avaraamatuna "Hõbevalge" uusväljaanne.
„Hõbevalge“"Hõbevalge" on ilmunud kailmus [[soome keel]]es [[1983]]. aastal „''"Hopeanvalkea''“" nime all.
 
2016. aasta septembris ilmus teosest itaaliakeelne tõlge. Selle tõlkis [[Daniele Monticelli]] ja avaldas kirjastus Gangemi. Eessõna kirjutas Rooma [[La Sapienza|La Sapienza]] ülikooli prorektor [[Antonello Biagini]], tõlkeprojekti kuraator oli Gianni Glinni.<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/81e16223-f18b-4fd9-b654-252fec728cbe/roomas-tutvustatakse-hobevalge-itaaliakeelset-tolget Roomas tutvustatakse "Hõbevalge" itaaliakeelset tõlget] ERR 17.09.2016</ref>
1983. aastal ilmus „Hõbevalget“ täiendav raamat „[[Hõbevalgem]]“, mida autor ise nimetas mitte järjeks, vaid sissejuhatuseks ja esimeseks peatükiks oma eelnevale teosele.
 
== Välislingid ==
 
[[Kategooria:Lennart Meri teosed]]
[[Kategooria:1976]]
Anonüümne kasutaja