Linnamõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P linke par |
P Lingiparandused |
||
5. rida:
[[Eesti]] aladel tekkisid linnamõisad põhiliselt [[16. sajand]]i teisel poolel pärast [[Liivi sõda]]. Linnamõisad kas saadi kingitusena riigilt või linnade jõukamaks saamisel osteti. Linnad omandasid (ostsid) mõisaid kuni [[18. sajand]]i teise pooleni.
Linnamõisaid oli kahte liiki. Otse linnavalitsusele allunud mõisaid nimetati patrimoniaalmõisateks. Sellised mõisad ei pidanud tingimata asuma linna läheduses. Patrimoniaalmõis staatus oli [[Tartu]] linnamõisatel. [[Haabersti mõis|Haabersti]] oli Tallinna patrimoniaalmõis. Ülejäänud linnamõisad oli õiguste poolest [[
[[1919]]. aasta [[maareform]] linnamõisaid ei puudutanud. [[1926]]. aastal anti rentnikele ja teistele väikemaapidajatele õigus nõuda oma käes olevate maade sundvõõrandamist. Mõned linnamõisad eksisteerisid mõisamajapidamistena kuni [[1940]]. aastani.
|