Redaktsioon: 26. märts 2016, kell 01:09 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 053 muudatust P linke par Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. september 2016, kell 14:13 redigeeri eemalda Pt (arutelu \| kaastöö) 131 muudatust P Lingiparandused Uuem muudatus →
5. rida: [[Eesti]] aladel tekkisid linnamõisad põhiliselt [[16. sajand]]i teisel poolel pärast [[Liivi sõda]]. Linnamõisad kas saadi kingitusena riigilt või linnade jõukamaks saamisel osteti. Linnad omandasid (ostsid) mõisaid kuni [[18. sajand]]i teise pooleni. Linnamõisaid oli kahte liiki. Otse linnavalitsusele allunud mõisaid nimetati patrimoniaalmõisateks. Sellised mõisad ei pidanud tingimata asuma linna läheduses. Patrimoniaalmõis staatus oli [[Tartu]] linnamõisatel. [[Haabersti mõis\|Haabersti]] oli Tallinna patrimoniaalmõis. Ülejäänud linnamõisad oli õiguste poolest [[~~Rüütlimõis\|rüütlimõisad~~rüütlimõis]]ad. Neil võisid olla majanduslikult iseseisvad allüksused, nõndanimetatud [[Kõrvalmõis\|kõrvalmõisad]] (''Beigut'') ja [[Karjamõis\|karjamõisad]] (''Hoflage'') kui kaugemad eraldiasuvad majapidamised. [[1919]]. aasta [[maareform]] linnamõisaid ei puudutanud. [[1926]]. aastal anti rentnikele ja teistele väikemaapidajatele õigus nõuda oma käes olevate maade sundvõõrandamist. Mõned linnamõisad eksisteerisid mõisamajapidamistena kuni [[1940]]. aastani.

Linnamõis: erinevus redaktsioonide vahel