Võõrliik: erinevus redaktsioonide vahel
resümee puudub
Resümee puudub |
|||
|
==Võõrliigid Eestis==
Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos [[aiandus]]e ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.
[[Bioinvasioon|Invasiivseteks võõrliikideks]] on Eestis näiteks loomadest [[mink]], taimedest [[Sosnovski karuputk]], [[galeega]], [[kanada kuldvits]] jt.
==Euroliidu regulatsioon==
Alates 3. augustist 2016 jõustus esimene üle Euroopa Liidu kehtiv ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri. Sellesse kuuluvad teiste seas
*[[pärsia karuputk]]
*[[hallorav]]
==Vaata ka==
*[[Tulnuktaim]]
*[[Võõrpuu]]
*[[Neofüüt (botaanika)|Neofüüt]]
*[[Introduktsioon (bioloogia)|Introduktsioon]]
| |||