Genova vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
63. rida:
'''Genova vabariik''' ([[Itaalia keel|itaalia:]] ''Repubblica di Genova'', [[Liguuria keel|liguuria:]] ''Repúbrica de Zêna'') oli sõltumatu riik aastatel 1005–1797 [[Liguuria]]s [[Itaalia]] looderannikul, hõlmates [[Korsika]]t aastatel 1347–1768 ja arvukalt muid territooriume Vahemerel.
See algas, kui [[Genova]] sai ''[[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Regnum Italicum]]i'' omavalitsusega [[keskaegne kommuun|kommuuniks]], ja lõppes, kui see vallutati [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaa Esimese Vabariigi]] poolt [[Napoleon]]i juhtimisel ja asendati [[Liguuria vabariik|Liguuria vabariigiga]]. Korsika loovutati [[Versailles' leping (1768)|Versailles' lepinguga aastal 1768]]. Liguuria vabariik annekteeriti [[Prantsuse esimene keisririik|Prantsuse esimese keisririigi]] poolt aastal 1805 ja selle taastamine kuulutati lühikeseks ajaks välja aastal 1814 pärast Napoleoni kaotust, kuid annekteeriti lõpuks [[Sardiinia kuningriik|Sardiinia kuningriigi]] poolt aastal 1815.
Enne 1100. aastat kujunes Genovast sõltumatu [[linnriik]], üks arvukatest [[Itaalia linnriigid|Itaalia linnriikidest]] sel perioodil. Nimeliselt oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keiser]] ülemisandaks ja [[Genova peapiiskopkond|Genova piiskop]] oli linna president; siiski omasid tegelikku võimu arvukad "[[konsul]]id", kelle igal aastal valis rahvakoosolek. Genova oli üks niinimetatud "merevabariikidest" (''[[Repubbliche Marinare]]''), üheskoos [[Venezia vabariik|Veneetsia]], [[Pisa vabariik|Pisa]] ja [[Amalfi]]ga, ning kaubandus, laevaehitus ja pangandus aitasid toetada üht suurimat ja võimsaimat laevastikku [[Vahemeri|Vahemerel]]. [[Adorno (perekond)|Adorno]], [[Fregoso]] ja teised väiksemad kaupmeheperekonnad võitlesid kõik võimu eest selles [[vabariik|vabariigis]], kuna konsulite võim võimaldas igal perekonnal saada rikkust ja võimu linnas. Genova vabariik laienes üle tänapäevase [[Liguuria]] ja [[Piemonte]], [[Sardiinia]], [[Korsika]], [[Nice'i krahvkond|Nice'i]] ja omas tegelikult täielikku kontrolli [[Türreeni meri|Türreeni mere]] üle. Seoses Genova osavõtuga [[Ristisõjad|Ristisõdadest]] loodi [[Genova kolooniad]] [[Lähis-Ida]]s, [[Egeuse meri|Egeuse merel]], [[Sitsiilia]]s ja [[Põhja-Aafrika]]s.
== Ülevaade ==
[[Ristisõdijate riigid|Ristisõdijate riikide]] kokkuvarisemine korvas Genova liitu [[Bütsants]]iga. Kui Veneetsia suhted [[Bütsants]]iga olid ajutiselt häiritud [[Neljas ristisõda|Neljanda ristisõja]] ja selle järelkajadega, oli Genova võimeline oma positsiooni parandama. Genova kasutas ära võimaluse laieneda [[Must meri|Mustale merele]] ja [[Krimmi poolsaar]]ele. Sisevaenud võimsate perekondade, [[Grimaldi (perekond)|Grimaldi]] ja [[Fieschi (perekond)|Fieschi]], [[Doria (perekond)|Doria]], [[Spinola (perekond)|Spinola]] ja teiste vahel põhjustasid palju häireid, kuid üldiselt juhiti vabariiki kui äriettevõtet. Aastatel 1218–1220 teenis Genovat [[Gvelfid ja gibelliinid|gvelfist]] ''[[podestà]]'' [[Rambertino Buvalelli]], kes tõi arvatavasti [[Provanssaali kirjandus|provansaali kirjanduse]] linna, mis võis varsti kiidelda selliste [[trubaduur]]idega, nagu [[Jacme Grils]], [[Lanfranc Cigala]] ja [[Bonifaci Calvo]]. Genova poliitiline haripunkt tuli võiduga [[Pisa vabariik|Pisa vabariigi]] üle [[Meloria merelahing (1284)|Meloria merelahingus]] aastal 1284 ja ajutise võiduga oma rivaali, Veneetsia üle [[Curzola merelahing]]us aastal 1298.
{{linn
| nimi = Genova
| asendikaart = Itaalia
| asendikaardi_pilt =
}}
Kuid õitseng ei jäänud kestma. [[Kuldhord]] vallutas Genovalt [[Krimm]]is Kaffa ja aastal 1347 toodi Genova kaubapunktist [[Kaffa]]st ([[Feodossia|Theodosia]]) Krimmi poolsaarelt, Mustas meres Euroopasse [[Must Surm]]. [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] killustamise järel katkes ka transiit mööda [[Siiditee]]d. Pärast majanduse ja rahvastiku kokkuvarisemist võttis Genova omaks Veneetsia valitsemismudeli ning eesistujaks sai [[doodž]] (vaata [[Genova doodž]]). Sõjad Veneetsiaga jätkusid, ja [[Chioggia sõda]] (1378–1381) – kus Genoval peaaegu õnnestus Veneetsia otsustavalt alistada – lõppes Veneetsia ülemvõimu taastamisega [[Aadria meri|Aadria merel]]. Aastal 1390 algatas Genova prantslaste abiga [[ristisõda|ristisõja]] [[berberid|berberi]] piraatide vastu ja [[Mahdia piiramine|piiras Mahdiat]]. Kuigi seda ei ole hästi uuritud, näib [[15. sajand]] olevat Genova jaoks tormiline aeg. Pärast Prantsuse ülemvõimu aastatel 1394–1409 läks Genova [[Milano]] [[Visconti]]de valitsemise alla. Genova kaotas Sardiinia [[Aragóni kuningriik|Aragónile]], [[Korsika]] sisemässule ning [[Lähis-Ida]], [[Ida-Euroopa]] ja [[Väike-Aasia]] [[koloonia]]d türklaste [[Osmanite riik|Osmanite riigile]].
| |||