Kalvinism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 213.168.3.82 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 217.71.45.115.
RChris (arutelu | kaastöö)
1. rida:
'''Kalvinism'''(teatud veel kui '''reformeeritud traditsioon''', '''reformeeritud kristlus''', '''reformeeritud protestantism''' või kui '''reformeeritud usk''') on 16. sajandil alguse saanud protestantismi lai haru, mis on enda nime saanud ning laias laastus järgib Johannes Kalvini ja teiste reformatsiooni ajastu teoloogide arusaamu.
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
'''Kalvinism''' on [[protestantism|protestantlik]] usuvool, mille rajas [[1536]]. aastal [[Johann Calvin]].
 
Klavinism lõi täielikult lahku [[Rooma Katoliku kirik|Rooma Katoliku Kirikus]]<nowiki/>t ja [[Luterlus|luterlusega]] olid erinevad arusaamad Kristuse kohalolust armuleiva juures, jumalateenistuse läbiviimise teoorias, Jumala seaduse kasutamisviisides usklikele ning ka muus.
Kalvinistid lähtusid [[Jumal]]a ettenägelikkusest ja maailma seaduspärasusse sekkumatusest. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks (saatust ette ei tea), olema töös püüdlik, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu.
 
Temin kalvinism võib olla eksitav, kuna teoloogiline traditsioon, mida sellega kirjeldatakse on alati olnud mitmekesine ja mõjutatud mitmete erinevate mõtlejate poolt. Esmalt nimetati seda liikumist kalvinismiks [[Luterlus|luterlaste]] poolt, kes sellele vastu seisid. Paljud sellesse traditsiooni kuuluvatest inimestest eelisatavad, kui kasutataks sõna “reformeeritud”.
Kalvinism eitab hierarhilist [[kirik]]ut, kirik on üksnes usutavandeid toimetavate inimeste koondis. Kalvinistid loobusid mitmetest riituseelementidest ([[orel]], [[altar]]id, [[pühapilt|pühapildid]], [[rist]]id, küünlad), kuid säilitasid [[jutlus]]e, [[palve]] ja [[kirikulaul|laulu]]. Nad olid sallimatud [[katoliiklus|katoliiklaste]] ja teisitimõtlejate vastu ning kiusasid taga oma vastaseid ([[anabaptistid|anabaptiste]], [[antitrinitaarid|antitrinitaare]]).
 
Reformeeritud koguduste kogu spektris võib leida palju erisusi [[Teoloogia|teoloogias]] kui ka praktikas. Laias laastus on ühendavateks tunnusteks:
 
- Usk [[Piibel|Jumala sõnasse]], ehk [[Piibel|Piiblisse]], mis on algusest lõpuni tõene. Piisav pühitsuseks, eluks ja Jumalakartlikkuseks. Kõik kristlik õpetus rajaneb [[Piibel|Piiblile]], inimeste enda spekulatsioonidele ei jäeta ruumi.
 
- Jumal on suveräänne kõigi asjade üle, ka inimese pääste.
 
- “Kalvinismi viis punkti”, mis on veel tuntud kui “armudoktriinid” ja mnemoonik TULIP järgi. TULIP tähendab inglise keeles ja eesti keelde tõlgituna järgnevat:
 
T- Total Depravity ehk täielik rikutus- inimese on patus surnud ja selle ori ning seetõttu pole võimeline ise Jumala poole pöörduma.
 
U- Unconditional election ehk tingimusteta valik- Jumala ei vali inimest inimese tehtud tegude, püüdluste, vooruste või ettenähtud usu tõttu. Jumala valik põhineb ainult tema enda armul.
 
L- Limited atonement ehk partikulaarne lunastus- Jeesuse surm oli “asenduslunastus”(ingl. k. substitutionary atonement), mis saavutas selle, mida ta pidi saavutama pidi. Päästetöö on tõepoolest lõpetatud, seetõttu need, kelle eest Kristus suri, saavad ka päästetud ja pärivad igavese elu.
 
I- Irresistible grace ehk vastupandamatu arm- need, keda Jumal on otsustanud päästa, saavad päästetud. Jumal suudab enda väega üle olla inimese vastuseisust Jumala kutsele. Lunatus, mille Kristus ristipuul saavutas, saab rakendatud.
 
P- Perseverance of the saints ehk pühade püsivus- Jumal hoolitseb selle eest, et inimesed, keda ta on päästnud püsivad usus kuni lõpuni. Inimesed, kes langevad ära, pole kunagi päriselt olnud päästetud või kui nad on usus, kuid ajutiselt ei kõnni usuteel, siis neile saab osaks Jumala poole noomimine ning nad parandavad meelt.
 
Varajased liikumise teoloogidest nimekamad on Ulrich Zwingli, Johannes Kalvin, Martin Bucer, William Farel, Heinrich Bullinger, Peter Martyr Vermigli, Theodora Beza ja John Knox. Kahekümnendast sajandist Abraham Kuyper, Herman Bavinck, B. B. Warfield, Karl Barth, Martyn Lloyd-Jones, Cornelius Van Til ja Gordon Clark. Kaasaegsetest mõned tuntumad on J. I. Packer, R. C. Sproul, Timothy J. Keller, John Piper, Michael Horton ja Paul Washer.
 
Reformeeritud kogukonnas võib kohata mitmeid erinevaid eklesioloogilisi struktuure, kuid enamik kogudusi on presbüüterlikud või kongregatsioonilised ning mõned ka episkopaalsed. Suurim reformeeritud ühing on Maailma Reformeeritud Koguduste Ühendus, kus on rohkem kui 80 miljonit liiget 211nest erinevast denominatsioonist.{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
 
==Vaata ka==