Tähtvere mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
LISASIN FAKTE |
||
7. rida:
[[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] kinkis kuninganna [[Kristiina]] mõisa 1637. aastal [[Åke Axelsson]]ile, kelle pere käes oli mõis kuni [[mõisate reduktsioon]]ini. Pärast [[Põhjasõda]] kinkis keisrinna [[Anna Ivanovna]] mõisa kammerhärra [[Jakob Balk]]ile ja 1744. aastal keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] [[kindral]] krahv [[Rumjantsev]]ile. 1730. aastatel eraldati Tähtvere mõisast [[Maarjamõisa mõis]]<ref>[http://www.mois.ee/tartu/maarja.shtml Portaal "Eesti mõisad". Maarjamõisa mõis]. Vaadatud 08.10.2014.</ref>. Seejärel sai omanikuks riiginõunik ja senaator [[Otto Hermann von Vietinghoff]] (1722–1792), kes omakorda müüs mõisa õuemarssal krahv [[Karl von Sievers (1710–1774)|Karl von Sievers]]ile. Tema pärandas mõisa 1774. aastal oma pojale, krahv [[Peter von Sievers]]ile, kelle vend, krahv [[Johann Karl von Sievers]], rentis mõisa kolleegiumiassessor [[Carl Gustav von Krüdener]]ile.
1785. aastal kirjutati mõis kindral [[Alexander Guillemot de Villebois]]i (1716–1781) lesk Anna
[[Klassitsism|Klassitsistlik]] peahoone rajati ilmselt 1820–1830. aastatel [[Wulff]]ide poolt ning see asus [[Emajõgi|Emajõe]] kaldal. Praegune peahoone, mis on ehitatud [[heimatstiil]]is, rajati [[1910]]. aastal. [[Wulff]]idele kuulus mõis kuni võõrandamiseni [[1919]]. aastal ning viimane omanik oli [[Emil von Wulff]].
20. rida:
===Mõis kaasajal===
Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] asus mõisa peahoones [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]], mille tarbeks valmis 1984. aastal maaliliselt maastikku sulanduv laiendus (arhitekt [[Valve Pormeister]], sisekujundaja Raili Morgen). Märkimisväärsed on 1970. aastate ajastuomases stiilis, kuid vana hoonet respekteerivalt rekonstrueeritud siseruumid vanas mõisahoones. Praegu on laiendus ümber ehitatud [[Maaülikool]]i uueks peahooneks. KYS NOONE CARES
==Vaata ka==
| |||