Erinevus lehekülje "Pinge (mehaanika)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
'''Pinge''' onall mõistetakse mõiste [[tugevusõpetus]]est, mis näitabes [[sisejõud|sisejõu]] intensiivsust mõttelisel pinnal. Pinge [[dimensioon]]iks on [[jõud|jõu]] ja [[pinnaühik]]u jagatis; [[mõõtühik]]una kasutatakse <math>\frac{N}{m^2}</math> (Pa) või <math>\frac{N}{mm^2}</math> (MPa). Pinge on kõige üldisem ja tähtsam [[sisejõud]]u kirjeldav suurus, mille kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.
 
Pinge [[dimensioon]]iks on [[jõud|jõu]] ja [[pinnaühik]]u jagatis; [[mõõtühik]]una kasutatakse <math>\frac{N}{m^2}</math> (Pa) või <math>\frac{N}{mm^2}</math> (MPa). Pinge on kõige üldisem ja tähtsam [[sisejõud]]u kirjeldav suurus, mille kasutuselevõtmine tekitas murrangu tugevusõpetuse arengus.
 
Pingevektor annab keha vaadeldavas punktis seda punkti läbivate erinevatele lõiketasanditele ka erinevad projektsioonid. Järelikult on pinge alati seotud nii keha punkti kui ka seda punkti läbiva pinnaelemendi orientatsiooniga. Niisiis, igal läbi mingi punkti asetatud lõikepinnal tekivad nii suuruselt kui ka suunalt erinevad pinged. Et selliseid pindu võime läbi ühe punkti panna lõpmatu hulga, siis ei saa me rääkida üksnes pingest keha mingis punktis, vaid mõjuvate pingete hulgast (pingeseisundist) ehk [[pingus]]est selles punktis.