Erinevus lehekülje "Mart Raud" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 5 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 213.219.102.10 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand.)
'''Mart Raud''' (õieti '''Martin Raud'''; [[14. september]] [[1903]] – [[6. juuli]] [[1980]]) oli eesti luuletaja, prosaist ja näitekirjanik.
 
==Loomingloomingud ja kirjandustegevuskaevamine==
Ta debüteeris luuletajana 1919. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925), "Videvikust varavalgeni" (1927) ja "Tuulte teedel" (1928, pseud. Villem Sarapik). Samal perioodil katsetas arvustajana. 19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]]s [[Mart Raud (tööstur)|Mart Raua]], [[Ilmar Reimann]]i ja [[Nikolai Jürisson]]i allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks [[vangirood]]u iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi<ref>Roht ja Raud said 3 aastat. Rahvaleht, 20. oktoober 1931, nr. 123, lk. 1.</ref>. Enne Teist Maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937). Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde [[Ivan Krõlov]]i valmid.
 
Anonüümne kasutaja