Prantsuse muusika: erinevus redaktsioonide vahel

Prantsusmaa oli [[Euroopa muusika|Euroopa]] [[varajane muusika|varase]] [[mitmehäälsus|mitmehäälse]] muusika [[muusikavorm|vormide]] väljakujundaja – esimesed meile tuntud mitmehäälse muusika autorid olid [[Pariis]]is [[Notre-Dame'i koolkond|Notre-Dame'i koolkonna]] [[helilooja]]d.

 

 

 

 

Prantsusmaa on kodumaaks ka klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed [[õukonnatants]]ud. Neist kaks kõige tuntumat olid [[menuett]] ja [[gavott]]. Menueti hiilgeaeg oligi 17.–18.sajand. See tants on ¾ [[taktimõõt|taktimõõdus]], mõõduka [[tempo]]ga ja kolmeosalises ABA-[[muusikavorm|vormis]]. Eriti hästi väljendas menuett [[rokokooajastu]] graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samal ajal menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt [[rahvatants]]. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, [[tants]]ule on iseloomulik kahe veerandnoodiga [[eeltakt]].

 

 

[[18. sajand]]il sa Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika, eeskätt [[François Couperin]]i (1668–1733) ja [[Jean-Philippe Rameau]] (1683–1764) loomingu kaudu.