Prantsuse muusika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 4481941, mille tegi 212.119.141.195 (arutelu)
Resümee puudub
12. rida:
Keskajal olid [[Euroopa]]s, sealhulgas ka Prantsusmaal kõige levinumad [[pill|muusikainstrumendid]] [[fiidel]], [[šalmei]] ning [[sister]]. Fiidel oli tänapäevase [[viiul]]i 2–6 keelega eelkäija. Rohuhuulikuga [[puhkpill]]ist šalmeist arenesid hiljem välja [[oboe]] ja [[klarnet]], sister oli kitarrilaadne [[keelpill]]. Tuntud olid keskajal ka Araabiast Hispaania kaudu Euroopasse jõudnud [[harf]] ning [[orel]], mille erikujud ([[lüüra]], [[vesiorel]]) olid tuttavad juba roomlastele ja egiptlastele.
 
Prantsusmaaga seonduvad kaks [[žanr]]imõistet – nendeks on [[šansoon]] ja [[ballett]]. Trubaduuride esitatud šansoon oli [[ühehäälne muusika|ühehäälne]], [[renessansiajastu]]l (XV15.–XVI–16. sajandil) muutus see juba mitmehäälseks. XIX19. sajandil kujunes šansoon valdavalt kergesisuliseks [[soololaul]]uks.
 
Meie sajandi tuntumad šansoonilauljad on [[Yves Montand]], [[Charles Aznavour]], [[Édith Piaf]], [[Mireille Mathieu]], [[Juliette Gréco]] jt.