Prantsuse muusika: erinevus redaktsioonide vahel

'''Prantsuse muusika''' ajalugu ulatub kaugesse [[keskaeg]]a, kui [[ilmalik muusika|ilmalikke]] muusikatraditsioone kandsid [[rändlaulik]]ud. [[Prantsusmaa]]l oli [[XI11. sajand]]il kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid

Prantsusmaa on kodumaaks ka klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed [[õukonnatants]]ud. Neist kaks kõige tuntumat olid [[menuett]] ja [[gavott]]. Menueti hiilgeaeg oligi XVII17.–XVIII–18.sajand. See tants on ¾ [[taktimõõt|taktimõõdus]], mõõduka [[tempo]]ga ja kolmeosalises ABA-[[muusikavorm|vormis]]. Eriti hästi väljendas menuett [[rokokooajastu]] graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Samal ajal menuetiga kujunes õukonnatantsuks gavott, mis oli algselt [[rahvatants]]. Gavott on 4/4 või 2/2 taktimõõdus, [[tants]]ule on iseloomulik kahe veerandnoodiga [[eeltakt]].

Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal [[XVII17. sajand]]il välja ka klassikaline [[ooper]]. Mõlema [[Muusikažanr|žanri]] tekkimisel sai määravaks itaalia päritolu helilooja [[Jean-Baptiste Lully]] (1632–1687) tegevuses.

[[XVIII18. sajand]]il sa Prantsusmaal populaarseks klavessiinimuusika, eeskätt [[François Couperin]]i (1668–1733) ja [[Jean-Philippe Rameau]] (1683–1764) loomingu kaudu.

Prantsusmaa on [[operett|opereti]] sünnimaa. [[XIX19. sajand]]i keskel alustas oma tegevust [[Jacques Offenbach]] (1819–1880), kes jõudis luua umbes 100 operetti.