Erinevus lehekülje "Sümbol" redaktsioonide vahel

Lisatud 49 baiti ,  4 aasta eest
resümee puudub
{{toimeta}}
'''Sümbol''' ([[kreeka sõnastkeel]]es σύμβολον ''symbolon'', ’märk, tunnus’) ehk '''võrdkuju''' on [[märk]], mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise [[Charles Peirce]]’i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist [[indeks (semiootika)|indeks]]i ja [[ikoon (semiootika)|ikoon]]i kõrval.
 
[[Erich Fromm]] jagab sümbolid kolmeks<ref name="folklore"/>:
* universaalsed sümbolid (sümboli ja tema tähenduse vahel on kindel seos).
 
Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski [[Ikoon (semiootika)|ikoonilise]] komponendiga. Näiteks sobivad õigluse sümboliks pigem ''[[Kaal (kaalumisseade)|kaalud]]'' kui ''[[mõõk]]'', sest kaalud sisaldavad olemuslikult tasakaalu mõtet; seevastu mõõka on kasutatud kättemaksu ja karistuse sümbolina. Kaalud, mõõk ja suletud silmadega õiglusjumalanna üheskoos sümboliseerivad aga õigusemõistmist. SamuasSamas on näiteks ''[[valge tuvi]]'' [[Piibel|Piiblis]] ja [[rahuliikumine|rahuliikumises]] vastavalt leppimise ja [[rahu]] sümboliks, kuigi tuvil ühelt ning leppimisel ja rahul teiselt poolt puuduvad niihästi väline sarnasus kui ka sisuline seos. Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist[[kontekst]]ist (eelmises näites on selleks kas PiibePiibel või rahuliikumine). Näiteks võib ''punane'' värvusena sümboliseerida nii armastust, verd (verevalamist) kui ka [[kommunism|kommunistlikku]] liikumist.
 
Sümbol on ka mingi [[mõiste]] või [[suurus]]e tähis. Näiteks ööpäeva sümbol on '''d'''.
 
[[Terrence Deacon]]i esitatud märgiprotsesside evolutsiooni käsitluse kohaselt on sümbolite kasutamise võime aluseks [[keelevõime]]le ja seega inimese kujunemisele. Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek indeksiaalselt suhtlemiselt sümbolilisele on Deaconi järgi seotud sümbolilise läve ületamisega.