Erinevus lehekülje "Sümbol" redaktsioonide vahel

Lisatud 49 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
{{toimeta}}
'''Sümbol''' (kreeka sõnast ''symbolon'' ’märk, tunnus’) ehk '''võrdkuju''' on [[märk]], mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise [[Charles Peirce]]’i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist [[ikoonindeks (semiootika)|indeks]]i ja [[indeksikoon (semiootika)|ikoon]]i kõrval.
 
[[Erich Fromm]] jagab sümbolid kolmeks<ref name="folklore"/>:
Sümboleid kasutatakse ka spordis. Näiteks [[Olümpiamängud|olümpiamängude]] sümbolid on [[Olümpialipp|lipp]], [[olümpiatuli]], hüüdlaused, spetsiaalsed kaubad jne. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) kasutab neid sümboleid olümpiamängude reklaamimiseks. [[Olümpiadeviis|Olümpiamängude moto]] on fraas „Citius, Altius, Fortius“, mis ladina keelest tõlgituna tähendab 'Kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.<ref name="olympic"/> Selle moto esitaja oli [[Pierre de Coubertin]], kelle sõnul tähistavad need kolm sõna moraalse spordi ilu.<ref name="report"/> Coubertin esitas ka olümpiamängude sümbolina olümpialipu, milleks on valgel taustal olevad viis erineva värvusega ringi, mis on üksteisega „kokku seotud“. Viis värvi sümboliseerivad viit maailmajagu (Aafrika, Aasia, Ameerika, Austraalia ja Euroopa).<ref name="ringid"/> Lipu heiskamisel olümpiamängude avatseremoonial mängitakse [[Olümpiahümn|olümpiahümni]], mis on samuti olümpiamängude sümbol. Kuigi hümni mängiti juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896. aastal, kinnitati see muusikapala ametlikuks olümpia hümniks alles 1957. aastal. Olümpia üheks sümboliks on ka olümpiatuli ja selle teekond. Olümpiatuli süüdatakse mitu kuud enne olümpiamängude algust Kreekas, [[Olympia|Olympias]]. Tuli saadakse päikesekiirte koondamisel ühte punkti, kus asub tõrvik. Pärast tule süütamist liigub olümpiatuli läbi erinevate paikade, kuni lõpuks olümpiamängude avatseremooniale jõudes olümpiamängude tõrvik süüdatakse. Tõrviku tuli põleb kuni lõputseremooniani olümpiamängude lõpus.<ref name="tuli"/> Uuemad sümbolid on maskott, vanne, embleem, plakat jne.
 
==SümbolidEuroopa Euroopassümbolid==
 
Euroopa sümbolite alla kuuluvad [[Euroopa lipp]], [[Euroopa hümn|hümn]], [[Euroopa päev]] ja [[Euroopa Liidu juhtlause]]. Lipul on sinisel taustal ringikujuliselt 12 kuldset tähekest, mis sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv ei ole liikmesriikide arvuga seotud.<ref name="ELsymbol"/> Euroopa hümn on [[Ludwig van Beethoven]]i 9. sümfoonia tunnusmeloodia, mis on muusika luuletusele „[[Ood rõõmule]]“. Hümnil aga sõnu pole, on vaid muusika. Hümni eesmärk on Euroopa Liidu riikide ühiste väärtuste tähistamine.<ref name="ELsymbol"/> Euroopa päeval (9. mai) on [[Schaumani deklaratsioon]]i aastapäev ning sellega tähistatakse Euroopa ühtsust ja rahu. Euroopa päeva tähistamiseks korraldavad Euroopa Liidu institutsioonid igal aastal maikuus avatud uste päevasid.<ref name="ELsymbol"/> Euroopa Liidu juhtlauseks on „Ühinenud mitmekesisuses“, mis sümboliseerib eurooplaste ühinemist Euroopa Liiduks ning erinevate kultuuride ja traditsioonide mõjul elu rikastamist. Lause on tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu riikide keeltesse.<ref name="ELsymbol"/>
 
==SümbolidEesti Eestissümbolid==
 
Rahvuslikud sümbolid on näiteks [[eepos]], [[mütoloogia]], [[loodus]], [[kirjakultuur]], [[rahvaluule]] jne.<ref name="folklore"/> Eesti riigi sümboolikasse kuuluvad riigi [[Eesti lipp|lipp]], [[Eesti vapp|vapp]] ja [[Eesti hümn|hümn]]. Lipp märgib kuuluvust riiki, vapp riigivõimu kehtivust ja riigi toimimist ning hümn ülistab riigi rahvast ja kultuuri.<ref name="kantselei"/> Lipu kolm värvi on sinine (sümboliseerib selget taevast ja usku tulevikku), must (sümboliseerib mulda) ja valge (sümboliseerib puhtust ja lootust). Vapil on kaks kuju, milleks on suur ja väike riigivapp. Mõlemal on kuldsel kilbil kujutatud kolme sinist lõvi. Vappide erinevus on see, et suure vapi kilbi all on kaks ristuvat kuldset tammeoksa. Väikesel vapil tammeoksad puuduvad. Hümni helilooja on soomlane [[Fredrik Pacius]], laulule kirjutas eestikeelsed sõnad [[Johann Voldemar Jannsen]]. Hümni lauldi esimest korda avalikult [[I üldlaulupidu|esimesel üldlaulupeol]] 1869. aastal.<ref name="riigisymbol"/>
23 538

muudatust