Kuressaare piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
22. rida:
[[Pilt:StampEstonia1927Michel63.jpg|pisi|left|Eesti Posti [[postmark]] 1927. aastast, millel on kujutatud Kuressaare linnuse konvendihoonet]]
Kuressaare linnus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]pide residentsiks [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguseni.
Keskaja lõpus ([[1559]]. aastal) müüs piiskop [[Johannes V Münchhausen]] oma valduse Saare- ja [[Kuramaa]]l (sealhulgas ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid kaotama sõjalist tähtsust tänu üha võimsamate suurtükkide purustavale jõule. [[17. sajand]]i
[[1645]]. aastal sõlmitud [[Brömsebro rahu]]lepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. [[1618]].–[[1619]]. finantsaastal oli linnuses palgal 47 ametimeest ja teenijat ning 50 palgasõjaväelast, neist 36 lihtsõdurit ja 8 relvaseppa, [[1623]]. aastal kahureid 116. [[1645]]. aastal oli [[garnison]] seoses sõjaolukorraga märgatavalt suurem: kindluse üleandmisel Rootsile teenis siin 850 palgasõdurit ja 800 talupojast maakaitseväelast. [[1648]] läänistati [[Magnus Gabriel De la Gardie]]le [[Kuressaare krahvkond]] ning 16. septembrist ka Kuressaare linnus<ref>Nordisk familjebok: Arensburg, grefskap, 1896, [http://runeberg.org/nfas/0182.html lk. 351]</ref>, Kuressaare krahv De la Gardie nimetati ka 1649. aasta [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kindralkuberner]]iks ja ta kavatses linnuses kapitaalseid taastamis- ja ümberehitustöid.<ref>[http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=130 Magnus Gabriel De la Gardie ja Saaremaa]</ref> Kuid 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna [[Kristiina]] troonist ja jättis [[Saaremaa]] endale sissetuleku allikaks.
| |||