Karl Pärsimägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
20. rida:
}}
'''Karl Pärsimägi''' ([[11. mai]] [[1902]] Võrumaa, [[Oe]] küla, Sika talu – [[27. juuli]] [[1942]] [[Oświęcimi koonduslaager]]) oli eesti [[maalikunstnik]].
Pärit talupoja perekonnast. 17-aastasena astus ta [[1919]]. aastal vastavatud [[Pallas (kunstikool)|Pallas]]e kunstikooli. Õppis esialgu [[Konrad Mägi|Konrad Mäe]], seejärel [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] ja hiljem [[Ado Vabbe]] käe all. [[1923]]. aasta kevad-suvel tegi ta [[Anton Starkopf]]i juhtimisel õppereisi [[Saksamaa]]le.
1937. aasta Postimehest võib lugeda teadet, et neli Tartu kunstnikku, teiste hulgas Karl Pärsimägi, sõidavad üheks kuuks Pariisi. Ilmselt oli tal siiski algusest peale plaan jääda suurlinna kauemaks, mida võimaldas õppimine ja ahjukütjatöö kunstikoolis [[Académie de la Grande Chaumière]].<ref name=":0">Kerttu Männiste, näituse "Valguse linn. Eesti kunstnikud Euroopa suurlinnades" saatetekst, 2016</ref> Majanduslike raskuste kiuste töötas kunstnik pingeliselt ning esitas 1939. aastal oma loomingu esimese kokkuvõtte [[Tallinna Kunstihoone]]s nn kuue kunstniku näitusel.
Pariisi perioodil avaldas Pärsimäele tugevat mõju [[Henri Matisse]] ja [[Paul Cézanne]]'i hilislooming. Pärsimäe [[Akvarell|akvarellid]] on suureks kontrastiks tema jõulise joone ja koloriidiga maalidele. Akvarellid on maalitud õrnades ja pehmetes toonides, nagu pintsel oleks vaevalt värvi ja paberit puudutanud. Linnavaadete puhul köitsid teda Pariisi tuntuimad paigad ja ehitised, nii-öelda turismiobjektid. Maalitud seeria on jäädvustatud ühest ja samast paberiplokist tõmmatud lehtedele, mille Pärsimägi hiljem oma kodumaale saatis. Näib, et tema taotluseks oli jagada kodustega oma reisimuljeid ja Pariisi õhku, mille kiireks jäädvustamiseks oli akvarell sobivaim tehnika.<ref name=":0" />
Hoolimata katseist kodumaale tagasi pöörduda jäi kunstnik [[II maailmasõda|II maailmasõja]] sündmustele jalgu, paigutati [[1941]]. aastal, Prantsusmaa okupeerimise järel Drancy koonduslaagrisse, seal aga [[Oświęcimi koonduslaager|Oświęcimi]], kus ta [[1942]]. aastal hukkus.
== Viited ==
{{Viited}}
==Kirjandus==
| |||