Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
89. rida:
[[Image:Teutonic Order 1260.png|thumb|250px|Leedumaa ja Saksa orduriik ca. 1260]]
:''Vaata'' [[Leedu suurvürst]]id: [[Mindaugas]] ([[1246]]–[[1254]], ka [[kuningas]] [[1254]]–[[1258]], [[Vaišvilkas]] ([[1254]], [[1258]]–[[1263]]), [[Treniota]] ([[1263]]–[[1264]]), [[Švarnas]] ([[1264]]–[[1267]]), [[Wolk]] ([[1267]]–[[1270]]), [[Traidenis]] ([[1270]]–([[1281]]/[[1282]]), [[Narimantas]] ([[1281]]?), [[Daumantas]] ([[1281]]–[[1285]]), [[Butigeidis]] ([[1285]]–[[1291]]), [[Butvydas]] ([[1283]] ([[1291]])–[[1293]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–[[1316]])
[[13. sajand]]il [[preislased|preislaste]] maa alistamise järel [[Preisimaa]]l, sooritas [[Saksa ordu]] [[1340]]–[[1410]] sadakond sõjaretke Leetu. Leedu ühendamist kiirendas [[Saksa ordu]] agressiooni ähvardus. [[Aukštaitija]] vürst [[Mindaugas]] ([[Leedu suurvürst]] [[1253]]–[[1263]], teistel andmetel [[1254]]–[[1258]]) hakkas võimu enda kätte koondama ning ühendas Leedu üheks riigiks. Kuidas tal see õnnestus, see ei ole teada. [[Ruteenia]] kroonikate järgi [[mõrv]]as või [[pagendus|pagendas]] ta mitu vürsti, sealhulgas oma sugulasi. Mindaugas ühendas [[1230. aastad|1230. aastail]] Aukštaitija, [[Žemaitija]] ja teisi maid ning osa [[jatvingid]]e ja [[kurelased|kurelaste]] alu. Ta ühendas sajandi keskpaiku maa-ala, mida on nimetatud [[Must-Vene]]ks, [[Polotski vürstiriik|Polotski vürstiriigi]] osad, [[Turovi-Pinski vürstiriik|Turovi-Pinski vürstiriigi]] lääneosa, vürstiriigid [[Prõpjats]]i jõe ülemjooksul ja osa [[Volõõnia]]maast.
{{Vaata|Preisi ristisõda}}, ''[[Saksa ordu]], [[Mõõgavendade ordu]], [[Liivimaa ordu]]''
Sõdades [[Saksa ordu]] ja [[Mõõgavendade ordu]]ga tegid Leedu väed sõjakäike [[13. sajand Eestis#Sõjad Leedu vürstidega|Vana-Liivimaale]] ja pidasid liitlastega võidukad [[Saule lahing]] (1230), Saule lahing toimus praeguse [[Läti]] ja [[Leedu]] piirialadel, kus leedulased (koos [[semgalid|semgalitega]]) lõid hävitavalt [[Leedu]]st rüüsteretkelt naasvat [[Mõõgavendade ordu]] väge; surma sai ka ordumeister [[Volquin]]. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed [[Saksa ordu]]ga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk [[Liivi ordu]]. Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust, selle mõjul puhkes sakslastevastaseid ülestõuse [[Zemgale]]s, [[Kuramaa]]l ja [[Saaremaa]]l. Viimane allutati ordu ja piiskopi võimule uuesti alles [[1241]]. aastal.
 
Kõige suuremat ohtu Leedule kujutas endast [[Liivi ordu]], mis oli [[Põhjala ristisõjad|Baltimaade sõjalist vallutust]] alustanud [[1201]] [[Riia]] linnast. Esmalt vallutas ordu tänapäeva [[Läti]] ja seejärel [[Eesti]] maa-ala, aga Leedu vallutamise katsed tõid suure tagasilöögi. Sõdades [[Saksa ordu]] ja [[Mõõgavendade ordu]]ga tegid Leedu väed sõjakäike [[13. sajand Eestis#Sõjad Leedu vürstidega|Vana-Liivimaale]] ja pidasid liitlastega võidukad [[Saule lahing]] (1230), kui ordu [[22. september|22. septembril]] [[1236]] [[Saule lahing]]us otsustavalt lüüa sai. Saule lahing toimus praeguse [[Läti]] ja [[Leedu]] piirialadel, kus leedulased (koos [[semgalid|semgalitega]]) lõid hävitavalt [[Leedu]]st rüüsteretkelt naasvat [[Mõõgavendade ordu]] väge; surma sai ka ordumeister [[Volquin]]. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed [[Saksa ordu]]ga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk [[Liivi ordu]]. Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust, selle mõjul puhkes sakslastevastaseid ülestõuse [[Zemgale]]s, [[Kuramaa]]l ja [[Saaremaa]]l. Viimane allutati ordu ja piiskopi võimule uuesti alles [[1241]]. aastal.
[[Durbe lahing]]ud (1260). Durbe lahing oli ordurüütlite kõige suurem kaotus [[13. sajand]]il. Lahingu tulemusena aeti ordurüütlid [[Žemaitija]]st minema. [[Zemgale]]s, Kuramaal, [[Saaremaa]]l ja [[Preisimaa]]l puhkes ülestõus. Preislaste ülestõus suudeti maha suruda alles [[1270]]. [[Leedu kuningas]] [[Mindaugas]], kes oli hakanud kalduma ristiusu vastuvõtmise poole, loobus sellest plaanist ja jäi [[pagan]]aks. Kuni [[1280. aastad|1280. aastateni]] ei suutnud sakslased sõjakäike paganate maadele jätkata.
 
[[1246]] võttis Mindaugas vastu [[õigeusk|õigeusu]], mis oli suurvürstiriigi elanike [[litviinid]]e usuks. Leedulased olid tollal ristimata. Seda kasutasid ära Mindaugase vennapojad, kes olid tema kõige tulisemad vastased. Nad olid loonud sidemed [[Riia peapiiskop]]iga ja lasknud end ristida [[katoliku kirik]]us ja said Mindaugase vastases võitluses endale liitlaseks [[roomakatoliku kirik]]u. Mindaugas asus omakorda otsima sõprust [[Saksa ordu]] [[Liivimaa ordu|Liivimaa haru]] [[Liivi ordu maameistrite loend|meistrilt]]. [[1251]]. aastal läks ta [[roomakatoliku kirik|katoliku usku]], aga leedulaste üldist ristimist veel ei toimunud.
 
Mindaugas oli osav valitseja, kes ei valinud vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks. [[6. juuli]]l [[1253]] krooniti ta [[Rooma paavst]]i [[Innocentius IV]] õnnistusel [[Kulmi piiskopkond|Kulmi piiskopkonna]] [[Chełmno piiskop]]i [[Dominiiklased|dominiiklase]] [[Heidenreich]] poolt esimeseks [[Leedu kuningas|Leedu kuningaks]].
 
{{Vaata|Preisi ristisõda}}, ''[[Saksa ordu]], [[Mõõgavendade ordu]], [[Liivimaa ordu]]''
Mindaugase valitsusajal oli Leedu sõjas edukas. [[Durbe1259]]. aastal võitis Vykintase juhitud Leedu vägi Liivi ordut [[Skuodase lahing]]udus, kus langes 33 ordurüütlit ja võitis (1260) [[Durbe lahing]]us [[Burchard von Hornhausen]]i juhitud Liivi ordu sõjaväe. Durbe lahing oli ordurüütlite kõige suurem kaotus [[13. sajand]]il. Lahingu tulemusena aeti ordurüütlid [[Žemaitija]]st minema. [[Zemgale]]s, Kuramaal, [[Saaremaa]]l ja [[Preisimaa]]l puhkes ülestõus. Preislaste ülestõus suudeti maha suruda alles [[1270]]. [[Leedu kuningas]] [[Mindaugas]], kes oli hakanud kalduma ristiusu vastuvõtmise poole, loobus sellest plaanist ja jäi [[pagan]]aks. Kuni [[1280. aastad|1280. aastateni]] ei suutnud sakslased sõjakäike paganate maadele jätkata.
 
Pärast Leedu suurvürst ja kuningas [[Mindaugas]]e tapmist 1263 jagunes Leedu vürstiriikideks, [[Leedu suurvürst]]i võim säilis ainult nimeliselt. Suurvürstid [[Traidenis]] ([[1270]]–[[1282]]), [[Vytenis]] ([[1293]]–1316) ja [[Gediminas]] ([[1316]]–[[1341]]) taastasid ühtse riigi.
 
==14. sajand==