Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
106. rida:
14. sajandil piirnes suurvürstiriik põhjas [[Pihkva vabariik|Pihkva]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi vabariigi]], kirdes [[Tveri vürstiriik|Tveri vürstiriigi]], idas [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]] ja[[Rjazani vürstiriik| Rjazani vürstiriigiga]] ning lõunas [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]]. Edelas piirnes riik [[Moldova vürstiriik|Moldova vürstiriigi]], läänes [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] ja loodes [[Saksa ordu]] [[Preisimaa]] valdustega. Suurvürstiriigi territooriumil olid asulad [[Raseiniai]] (esmamainimine 1253), [[Kernavė]], [[Trakai]] (1337), [[Vilnius]] (1323), [[Grodno]] (1005), [[Minsk]] (1067), [[Polotsk]] (862), [[Vitebsk]] (1021?), [[Kaunas]] (1361), [[Słuck]] (1116), [[Navahrudak]], [[Lutsk]] (1095), [[Kiiev]].
Viimase [[Viciebski vürst]]i tütar, Vitebski Maria, abiellus [[1318]]. aastal hilisema [[Leedu suurvürst]]i [[Algirdas]]ega ja nii läks linn
[[14. sajand]]i keskel pidas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik sõdu ja tegi sõjaretki Poolaga piirialade pärast. [[Galiitsia-Volõõnia pärilussõda|Galiitsia-Volõõnia pärilussõja]] ([[1340]]–[[1392]]) käigus liideti Leedu suurvürstiriigiga [[1344]]. aastal [[Volõõnia]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigist]], mida valitses Gediminase poeg [[Lubartas]] ja millega piirnevate alade valitsemisõiguse eest sõdisid leedu vürstid [[Poola kuningas|Poola kuningatega]]. [[Koriant]] valitses [[Podoolia]]s ja [[Kęstutis]] aga põlistel Leedu aladel [[Žemaitija]]s ning hoolitses riigi kaitse eest Saksa ja Liivi orduga piirnevatel aladel.
| |||