Mortal Questions: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
43. rida:
Sageli öeldakse, et me oleme tillukesed täpid lõputus universumis, meie elu kestab geoloogilises skaalas ainult hetke. Aga need asjad ei saa elu absurdseks teha. Kui 70-aastane elu on absurdne, siis lõputu elu on lõputult absurdne; ja kogu universumit täitev elu poleks vähem absurdne. Tundub, et jutul meie väiksusest ja üüriksusest on seos elu mõttetusega, aga pole selge, milles see seisneb.
 
Öeldakse, et kui me peame surema, siis kõigel, mida me teeme, puudub lõppeesmärk (me küll mõjutame teisi inimesi, aga nemadki surevad), ja siis see pole õigustatud. Võib vastata, et igal tegevusel on oma eesmärk, millel ei pea olema omakorda eesmärki. Me peame niikuinii välja jõudma tegudeni, mis ei ole vaja õigustust: kui lõplik õigustusahel ei õigusta, siis ei tee seda ka lõputu ahel, mille iga lüli vajab õigustust.
 
Nii et tavalised argumendid absurdi kasuks ei kehti. Ent Nagel usub, et nad püüavad öelda midagi raskesti väljendatavat ja fundamentaalselt korrektset.