see on üks räme paks ahv[[Pilt:Vitus Bering.jpg|thumb|Vitus Bering]]
'''Vitus Jonassen Bering''' (kasutatud ka nimekuju '''Behring'''; august [[1681]] [[Horsens]] – [[19. detsember]] [[1741]] [[Beringi saar]], [[Kamtšatka poolsaar]]e lähedal) oli [[Taani]]s sündinud Vene meresõitja. Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat.
Ta lõpetas [[1703]] [[Amsterdam]]is [[kadetikorpus]]e ja astus samal aastal Venemaa teenistusse [[alamporutšik]]u auastmes. [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] teenis ta Venemaa [[Balti laevastik]]us, välja arvatud [[1712]]–1715, mil ta Venemaa [[Aasovi laevastik]]us sõdis [[Türgi]]ga. [[1707]] sai ta [[porutšik]]uks, [[1710]] [[leitnant|leitnandiks]], [[1715]] 4. järgu [[kapten]]iks, [[1717]] 3. järgu kapteniks, [[1720]] 2. järgu kapteniks ja [[1724]] 1. järgu kapteniks.
Ta abiellus venelannaga ja viimast korda elus viibis ta Taanis 1715. aastal.
Vene tsaar [[Peeter I]] käskis Beringil uurida [[Kaug-Ida]] alasid ning leida tee [[India]]sse. Ta võttis osa [[Suur põhjaekspeditsioon|Suurest põhjaekspeditsioonist]].
Aastal [[1741]] tegi avastusretke koos tüürimehe Aleksei Tširikoviga [[Alaska]] rannikule. Tagasiteel suri ta [[Komandorisaared|Komandorisaartel]].
Aastaid ei tunnustatud Beringi avastusretkede väärtust, alles kapten [[James Cook]] tõestas Beringi vaatluste täpsust ja usaldusväärsust. Beringi nime kannab tänapäeval mitu geograafilist objekti: [[Beringi väin]], [[Beringi meri]], [[Beringi saar]], Beringi liustik ja üks karuliik. Alates [[6. märts]]ist [[2006]] kannab Vitus Beringi nime [[Petropavlovsk-Kamtšatski]]s asuv [[Kamtšatka Riiklik Ülikool]].
