Erinevus lehekülje "Mart Raud" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  4 aasta eest
(Eemaldatud muudatus 4082882, mille tegi Meenutus (arutelu))
 
==Looming ja kirjandustegevus==
Ta debüteeris luuletajana 19192018. aastal. Esimesed värsikogud "Kangastused" (1924) ja "Äitsmik" (1925) sisaldavad murdekeelt ja esitlevad autorit romantiliselt igatseva luulelaadi viljelejana. Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas ta paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925), "Videvikust varavalgeni" (1927) ja "Tuulte teedel" (1928, pseud. Villem Sarapik). Samal perioodil katsetas arvustajana. 19. oktoobril 1931 mõisteti Mart Raud [[Tallinna-Haapsalu Rahukogu]]s [[Mart Raud (tööstur)|Mart Raua]], [[Ilmar Reimann]]i ja [[Nikolai Jürisson]]i allkirjade võltsimise eest vekslitel kolmeks aastaks [[vangirood]]u iseäraliste õiguste kaotamisega. Ta oli eelmisel aastal põgenenud Soome, kus ta Eesti võimude nõudel kinni võeti ja Tallinna toodi<ref>Roht ja Raud said 3 aastat. Rahvaleht, 20. oktoober 1931, nr. 123, lk. 1.</ref>. Enne Teist Maailmasõda kirjutas Raud veel satiirilised romaanid "Kirves ja kuu" (1935) ja "Turg" (1937). Hilisemal perioodil kirjutas rohkem jutustusi, novelle, näidendeid ja publitsistikat, lisaks on tõlkinud eesti keelde [[Ivan Krõlov]]i valmid.
 
[[1946]]. aastal [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäeval ilmus Mart Raua "Jüriöö tuled", mille illustratsioonid valmistas tunnustatud raamatugraafik [[Paul Luhtein]]. 16 [[linoollõige|linoollõiketehnikas]] illustratsiooniga kaunistatud raamatut trükiti vaid 1200 eksemplari.<ref>Ilmus kunstipärane raamat, Sirp ja Vasar, 12.10.1946</ref>
Anonüümne kasutaja