Peeter Ulas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Peeter Ulas''' ([[7. aprill]] [[1934]] [[Tallinn]] – [[15. detsember]] [[2008]]) oli eesti [[graafika|graafik]].
 
== Elulugu ==
Ulas lõpetas [[Tallinna 10. Keskkool]]i [[1952]]. aastal. Ta alustas oma kunstiõpinguid [[keraamika|keraamikuna]], kuid vahetas peagi ala ning lõpetas [[1959]]. aastal [[ERKI]] graafikuna. Seejärel tegutses ta vabakutselise kunstnikuna.
 
Aastal [[1963]] asus ta õppejõuna tööle [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilisse Instituuti]], kus töötas üle 30 aasta: 1973. aastast dotsendi, 1992-19981992–1998 professori ning 1994-19981994–1998 TPÜ kunstiosakonna juhatajana.
 
Koos [[Herald Eelma|Herald Eelmaga]] viis Ulas eesti graafikas läbi uuendamise: joonistuse ja [[Litograafia|litotehnika]] valitsemine asendus eri graafilistes tehnikates ([[linoollõige]], söövitus jne) otsingutega.<ref name=":0">Anne Lõugas, Peeter Ulas ja kujundite kasvamine, Lege Artis nr 10, 2004</ref> Ulas ja Eelma olid oma teostega 1960. aastate teise poole [[ANK '64|ANK]] rühma [[Estetism|estetismi]] eelkäijad<ref name=":0" />. Legendaarseks said tema kõrgtrükigraafikas valminud teosed "Õhtu sadamas" (1962), "Suur kammeljas" (1963), "Magav laps" (1965) ja mitmed teisedki, milleta ei koostatud ühtegi toonast kaasaegse graafika näitust, mis esindasid Eestit väljaspool.<ref name=":1">Ülle Kruus, Kujundite kasvamise lugu, Sirp, 26.11.2004</ref> Vähem kui kümne aastaga oli ta sisuliselt jõudnud tippu. 1968. aastal pälvis Peeter Ulas peapreemia I Tallinna [[Graafikatriennaal|graafikatriennaalil]] teosega "Ohver".
14. rida ⟶ 15. rida:
 
==Tunnustused==
*[[Kristjan Raua nimeline kunstipreemia]] [[1983]]
*[[Jaan Jenseni preemia]] (1987)
*[[Eduard Wiiralti auhindkunstiauhind]] [[2004]]
 
==Isiklikku==