Leedu suurvürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

[[1377]]. aastal, [[Leedu suurvürst|suurvürst]] [[Algirdas]] surma järel, sai sellele järgnenud Algirdase poegade vahelise kodusõja tulemusel uueks suurvürstiks (1377–1381) tolle poeg 2. abielust [[Tveri Juliana]]ga Jogaila, keda toetas Saksa ordu. Suurvürstiks saanud Jogaila läks tülli onu [[Kęstutis]]ega, kes oli ta isa ajal olnud kaasvalitseja riigi lääneosas ning puhkes kodusõda, mille võitis Kęstutis, kes soovis paganlikku riigikorda säilitada. Kęstutis jättis Jogaila küll suurvürstivõimust ilma, kuid säilitas talle ühe vürstkonna, mistõttu viimasele jäi niipalju võimu, et ta sai [[1382]]. aastal liidus [[Saksa ordu]] ja vendadega riigipöörde korraldada ning Kęstutise ja Vytautase vangi võtta. Kęstutise lasi ta tappa, Vytautas pääses aga põgenema ning leidis varjupaiga [[Saksa ordu]] juures. Jogaila lasi Kęstutise aga auavalduste saadel paganlikult põletada, kuigi ta ise oli Kestutise tapnud. Saksa ordualadele põgenenud Vytatutas võttis vastu [[1383]]. aastal [[katoliku usk|katoliku usu]] ning sai Saksa ordumeistrilt lääniks Jogailo poolt Dubysa lepinguga ordule antud [[Žemaitija]]. Liidus Saksa orduga alustas Vytautas sõjategevust Jogailo vastu ning saavutas aastatel 1383–1384 toimunud sõjategevuses edu.

[[Pilt:Wladyslaw Jagiello.jpg|pisi|left|150px|Leedu suurvürst [[Jogaila]], [[Poola kuningas|Poola kuningana]] [[Władysław II Jagiełło]]]]

Tingituna ebaedust sõjategevuses, asus Jogaila looma kontakte Poolaga, kus valitsejannaks oli [[Anjou dünastia]]st Poola ([[1370]]–[[1382]]) kuninga [[Ludwig I]] ([[Ungari kuningriik|Ungari kuningana]] [[Lajos I]] Anjou) tütar Jadwiga. Jogailo võttis vastu katoliikluse ja abiellus Jadwigaga ning kuulutati [[Poola kuningas|Poola kuningaks]] (1386–1434) [[Władysław II Jagiełło]]na.

[[Pilt:Polska 1386 - 1434.png|thumb|250px|Leedu suurvürstiriigi territoorium, aastatel 1386-1434]]

 

==15. sajand==

:Vaata Leedu suurvürstid: [[Vytautas]] ([[1392]]–[[1430]]), [[Švitrigaila]] ([[1430]]–[[1432]]), [[Žygimantas I Kęstutaitis]] ([[1432]]–[[1440]]), [[Kazimierz IV|Kazimieras I Jogailaitis]] ([[1440]]–[[1492]]), [[Aleksander Jagiellończyk|Aleksandras II]] ([[1492]]–[[1506]])

 

 

Vytautas Suur laiendas riigi valdusi, lisaks [[Valge-Vene]] ja [[Must-Vene]]le, ida suunas: ühendas [[Smolenski vürstiriik|Smolenski vürstiriigi]] (lõplikult [[1404]]), korraldas [[1406]]–[[1408]] [[Moskva-Leedu sõda|kolm sõjakäiku]] [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstriigi]] vastu ja toetas Moskva suurvürstiriigi vastaseid [[Tveri vürstiriik|Tver]]i ja [[Rjazani vürstiriik]]e.

 

Sõjalises liidus Poola kuningaga saavutasid Leedu väed [[Saksa ordu–Poola sõda (1409–1411)|1409–1411 aastate Saksa ordu–Poola sõjas]] suure võidu [[Grünwaldi lahing]]us, [[1410]]. aastal