Alalisvooluühendus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Skandinaaviamaad > Skandinaavia maad |
PResümee puudub |
||
5. rida:
[[Elektrijaam]]ades toodavad elektrienergiat [[sünkroongeneraator]]id [[Kolmefaasiline toitesüsteem|kolmefaasilise]] 50- (või 60-) [[herts]]ise [[vahelduvvool]]una. Suurte energiakoguste [[Elektrienergia ülekanne|ülekandmiseks]] kaugel asuvatele tarbijatele tõstetakse [[trafo]] abil pinge mitmesaja kilovoldini, et vähendada liini juhtmeid läbivat voolu ja vastavalt ka neis tekkivat võimsuskadu. Kõrgepingeliini lõpus madaldatakse pinge trafoalajaamas tarbijaile vajaliku väärtuseni.
Pikas vahelduvvooluliinis põhjustab kõige suuremat võimsuskadu liini [[mahtuvus]]est tingitud [[reaktiivvõimsus]]. Mahtuvused esinevad liini juhtmete ja maa vahel, samuti juhtmete endi vahel. Nii moodustunud „kondensaatorite“ ümberlaadimine (elektrilaengute ümberpaigutamine) toimub sekundi jooksul 50 korda ühes ja 50 korda teises suunas. See liinis edasi-tagasi kulgev ümberlaadisvool pole mitte ainult kasutu (energiaedastuse seisukohast), vaid põhjustab võimsuskadu, sest vool (''I'') muutub liini juhtmete takistuses (''R'') soojuseks (kaovõimsus ''P'' = ''I''<sup>2</sup>''R'').
Õhuliinides (pikkusega alla 1000 km) on mahtuvused maa suhtes võrdlemisi väikesed, ent maa- ja merekaablites kasvab reaktiivvõimsuse osa juba 50‒100 kilomeetri pikkuse liini korral sedavõrd, et suurte võimsuste edastamine vahelduvvooluliini kaudu osutub majanduslikult ebatõhusaks. Alalisvoolu korral reaktiivvõimsuskadu puudub, mistõttu seda energia edastamise moodust on hakatud viimastel aastakümnetel järjest ulatuslikumalt rakendama, vaatamata suurtele kulutustele vahelduvvoolu alaldamiseks ja alalisvoolu vaheldamiseks (vastavalt alalisvoolu edastamise trakti alguses ja lõpus).
| |||