Karl Plutus: erinevus redaktsioonide vahel

'''Karl Voldemar Plutus''' ([[11. september]] [[1904]] [[Kolu vald (Kadrina kihelkond)|Kolu vald]] – [[12. november]] [[2010]] [[Tallinn]]<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06219317 Suri Eesti vanim mees Karl Plutus] - ERR, 16. november 2010</ref>) oli eesti [[jurist]], [[Eesti]] vanim mees ning [[Tallinn|Tallinna]]a vanim elanik.

Karl Plutus sündis [[Virumaa|Virumaal]]l Kolu vallas, kuid oma lapsepõlve veetis ta [[Tapa]]l. [[1913]]. aastal asus Plutuse isa tööle [[Peterburi]] Kersteni-nimelisse Trikotaaživabrikusse, seetõttu kolis sinna ka tema pere, kus oli 6 last. Peterburis käis Plutus Eesti haridusseltsi koolis, peale seda läks [[Peterburi Elektritehnikakool]]i. Ka [[Oktoobrirevolutsioon]]i toimumise ajal oli Plutus Peterburis, kus nägi pealt [[Talvepalee]] ründamist. [[1921]]. aasta jaanuaris [[opteerumine|opteerus]] pere [[Eesti]]sse ning [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] eelse Eesti Vabariigi ajal töötas Plutus mitmetel töökohtadel, näiteks vedurijuhi abina ning elektrimontöörina [[Sonda]] kitsarööpmelisel raudteel. Pärast ema surma läks Plutus sõjaväkke ja teenis [[soomusrong]]il nr 3. Ta oli ka aktiivne seltsielust osavõtja.

[[1940]]. aastal töötas Plutus passiosakonnas ja evakueeriti Nõukogude tagalasse. Tööpataljonist päästis teda kõhutõbi, misjärel läks ta tööle liipritehasesse. Samal ajal alustas ta ka juuraõpinguid, mida jätkas pärast sõda ka Eestisse naastes. Lõplikult lõppesid õpingud 45-aastaselt [[Leningrad]]is ja [[Moskva]]s. [[Eesti NSV]] ajal töötas ta abiprokuröri ja prokurörina. Mitmed selleaegsed tsiviilseadused olid tema välja töötatud. Vahepeal oli ta küll töölt venna [[Omakaitse]]sse kuulumise pärast kõrvaldatud. Plutus tegutses veel kuni [[1993]]. aasta 31. oktoobrini<ref name="ela_sajani"/> juriidilise konsultandina, misjärel jäi lõplikult pensionile.

Pärast [[Ksenja Kangur|Ksenja Kanguri]]i surma oli Karl Plutus [[Tallinn|Tallinna]]a vanim elanik.

*''Nõukogude pärimisõigus.'' Tallinn: Eesti Raamat, [[1965]].