Erinevus lehekülje "Kreenholmi Manufaktuur" redaktsioonide vahel

Kreenholmi Manufaktuur planeeriti ja loodi tervikliku linnakuna, mis koosnes peale tootmishoonete ka administratiiv-, elu- ja ühiskondlike hoonete kompleksist. Kreenholmi ehitamisel viidi ellu 19. sajandi [[sotsioloogia]]s väga populaarset tuleviku tööstuslinna [[Filosoofia|filosoofilist]] ja [[arhitektuur]]ilist ideed. [[Projekt]]eerimisse kaasati [[Peterburi]] akadeemilist koolkonda esindavaid [[arhitekt]]e, manufaktuuri rajaja L. Knoop nõudis omalt poolt inglise tööstusarhitektuuri mõjutuste arvestamist. Sellest tuleneb Kreenholmi kui Narva linnaosa omapära arhitektuurilise mälestusmärgina.
 
[[30. aprill]]il [[1857]] pandi saarel nurgakivi esimesele tootmiskorpusele (Vana ketrusvabrik, ''Старопрядильная фабрика''). Ehitus edenes kiiresti. 10. oktoobril 1858 lasti käiku esimesed 8000 [[ketrusmasin]]at. 1862. aastal valmis aga kogu esialgne tootmiskompleks.
 
[[Joala mõis]]a maadel asuv Kreenholmi manufaktuur kuulus [[Eestimaa kubermang]]u (Narva kuulus [[Peterburi kubermang]]u). Kreenholmi manufaktuur oli tolle aja kõige kaasaegsem tööstusettevõte Venemaal ning suurim tekstiilivabrik kogu Euroopas.