Erinevus lehekülje "Michiko" redaktsioonide vahel

Lisatud 20 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
P
Tulevase keisriga tutvus ta pärast ülikooli lõpetamist ''[[summa cum laude]]'' [[1957]]. aasta augustis, kui käis suvel [[Karuizawa]] kuurortlinnas tennist mängimas. Kümneliikmeline [[keiserlik õukonnanõukogu]] kiitis nende [[kihlus]]e ametlikult heaks [[27. november|27. novembril]] [[1958]].
 
Michiko oli päritolultpärit tavakodaniklihtrahva seast. Ta oli esimene tavakodanik, kes abiellus Jaapani kroonprintsiga. Siiani– siiani olid kõik kroonprintsid saanudvõtnud omaomale naise õukonda kuuluvate [[aadel|aadlike]] või keisrisuguvõsa kõrvalharude liikmete hulgast. See muutus võimalikuks pärast seda, kui [[1946]]. aastal vastu võetud [[Jaapani põhiseadus]] kaotas kõik aadlitiitlid ja aadli eesõigused väljaspool keisrisuguvõsa. [[1947]]. aasta oktoobris kitsendati keisrisuguvõsa mõistet: sinna jäeti üksnes keiser [[Hirohito]], tema vennad ja nende järeltulijad. Ent Michiko vanemad, kuigi jõukad, polnud kunagi aadli hulka kuulunud ja seetõttu tekitas see abielu [[konservatiivsus|konservatiivsetes]] ringkondades vastumeelsust. Ka Akihito ema ja Michiko ämm [[Nagako]] suhtus oma miniasse halvasti. Kuid noorpaar sai Jaapanis väga armastatuks.
 
Michiko ja Akihito abiellusid [[10. aprill]]il [[1959]]. Abielust sündis kolm last: [[23. veebruar]]il [[1960]] kroonprints [[Naruhito]], [[30. november|30. novembril]] [[1965]] prints [[Akishino]] ja [[18. aprill]]il [[1969]] printsess [[Sayako]]. Akihito ja Michiko lõid pretsedendi ka sellega, et otsustasid oma lapsi ise kasvatada, mitte ei andnud neid koduõpetajate ja kasvatajate hoolde. Michiko toitis Sayakot isegi oma rinnaga.
Kui Akihito sai keisriks, määrati keisrinna Michiko Jaapani Punase Risti aupresidendiks.
 
Akihito ja Michiko on käinud ka [[Eesti]]s. Nende visiit algas [[24. mai]]l [[2007]]. <ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2008]], lk. 121</ref>
 
== Viited ==