Erinevus lehekülje "Vana-Vigala mõis" redaktsioonide vahel

== Külaskäik ==
 
Mõisa sissesõitu tähistavad kaks klassikalise kujuga graniit[[obelisk]]i, mis paigutati 1867. aastal.<ref>Eestimaa mõisad, Juhan Maiste, 1996, ISBN 5-89920-023-5, lk 195</ref> Mõisa park oli alguses [[Barokkpark|barokne regulaarpark]]. Selle rajamist alustati 1775. aastal. Sisesõiduteed ääristab kaherealine [[lehis]]eallee ning mõlemale poole teed jäävad kaevatud tiigid.<ref name="LoodusAegInimene">Jaanus Kiili jt, Raplamaa Loodus Aeg Inimene (1), 2014, ISBN 978-9949-9633-1-7</ref>
 
[[Häärber]]i poole vaadates asub paremat kätt nnmõisa valitsejamaja.
 
Häärberi ees on avar esiväljak ovaalse ringteega.<ref name="LoodusAegInimene"/>
 
Park jätkub häärberi taga. Parki pikuti läbistav allikaline oja kaevati laiemaks ja vesi paisuti kõrgeks, tekitades nii kunstlikke koski. BorissBoris v. Üxküll katsetanud tiikides pärlikasvandust arendada, kuid loodetud tagajärgi ei tulnud.<ref>[[Mihkel Aitsam]], ''Vigala kihelkonna ajalugu'', lk 50-51</ref>
 
==Ajalugu==