Ava peamenüü

Muudatused

[[Svjatoslav I]] surma (972) järel tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, mille käigus [[Jaropolk I|Jaropolk Svjatoslavitš]], tappis venna Oleg Svjatoslavitši, kuid tapeti ise Vladimir Svjatoslavitši ([[Vladimir Püha]]) poolt. Vladimir Svjatoslavitši surma järel (1015) aga tekkis tema järglaste vahel võimuvõitlus, millesse [[Kiievi sõjakäik (1018)|sekkus]] [[1018]] [[Poola kuningas]] [[Bolesław I Chrobry]].
 
Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal (1019–1054), pärast Kiievi suurvürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus [[Kiiev]] ja [[Novgorod]]; teisele pojale Svjatoslavile – [[Tšernigivi vürstiriik|Tšernigivi]], kolmandale pojale Vsevolodile [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]], neljandale pojale Vjatšeslavile [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], viiendale Igorile [[Volodõmõr-Volõnskõi|Vladimir]], [[Volõõnia]]s ja [[Galiitsia]], pojapoeg Rostislavile (1052 surnud 1. poja [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitši]] pojale).
Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal (1019–1054), [[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid [[Romanovitšid]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigiv]]ist ja [[Vsevolodovitšid]] [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]]. Ühise valitsejata riik lagunes algselt 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu. Ajavahemikul 1146–1246 vallutati [[Kiiev]]it võistlevate valitsejate poolt 47 korral ning linna valitsesid 24 valitsejat. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani. Selles osalesid umbes 20 rahvusgruppi ja hõimu. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ning [[13. sajand]]i esimese kolmandiku [[Kuldhord]]i khaani [[Batu-khaan]]i juhitud vallutused.
 
[[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid [[Romanovitšid]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigiv]]ist ja [[Vsevolodovitšid]] [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]]. Ühise valitsejata riik lagunes algselt 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu.
 
Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal (1019–1054), [[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid [[Romanovitšid]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigiv]]ist ja [[Vsevolodovitšid]] [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]]. Ühise valitsejata riik lagunes algselt 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu. Ajavahemikul 1146–1246 vallutati [[Kiiev]]it võistlevate valitsejate poolt 47 korral ning linna valitsesid 24 valitsejat. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani. Selles osalesid umbes 20 rahvusgruppi ja hõimu. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ning [[13. sajand]]i esimese kolmandiku [[Kuldhord]]i khaani [[Batu-khaan]]i juhitud vallutused.
 
Kiievi-Vene suurvürstiriigi lagunemise järel omandasid slaavi vürstiriikide seas suurema mõju Kirde-[[Venemaa]]l [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali]] ja Lõuna-[[Vene]] (tänapäeva [[Ukraina]]) aladel [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik]] ning [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]] ja [[Tšernigivi vürstiriik]].
53 340

muudatust