Kiievi-Vene: erinevus redaktsioonide vahel

Pikem rahuaeg kujunes Jaroslav Targa valitsemisajal (1019–1054), pärast Kiievi suurvürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] surma (1054) jaoatati riik Jaroslavi poegade vahel: vanimale elusolevale pojale Izjaslavile pärandus [[Kiiev]] ja [[Novgorod]]; teisele pojale Svjatoslavile – [[Tšernigivi vürstiriik|Tšernigivi]], kolmandale pojale Vsevolodile [[Perejaslavli vürstiriik|Perejaslavli]], neljandale pojale Vjatšeslavile [[Smolenski vürstiriik|Smolenski]], viiendale Igorile [[Volodõmõr-Volõnskõi|Vladimir]], [[Volõõnia]]s ja [[Galiitsia]], pojapoeg Rostislavile (1052 surnud 1. poja [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitši]] pojale).

[[Vladimir Monomahh]]i ([[1113]]–[[1125]]) surma järel algas taas võimuvõitlus Rjurikovitšite dünastiaharude vahel. Sõdisid [[Romanovitšid]] [[Volõõnia vürstiriik|Volõõniast]], [[Olegovitšid]] [[Tšernigiv]]ist ja [[Vsevolodovitšid]] [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Rostovi-Suzdali vürstiriigist]]. Ühise valitsejata riik lagunes algselt 5-ks ja seejärel 13-ks vürstiriigiks. [[Mstislav Suur]]e valitsemisaja (1125–1132) lõpuks, kaotas Kiiev oma ühendava võimu.

Ajavahemikul 1146–1246 vallutati [[Kiiev]]it võistlevate valitsejate poolt 47 korral ning linna valitsesid 24 valitsejat. Vürstiriikide kuulumine Kiievi suurvürstiriiki ja lahkulöömine sellest toimus vahelduva eduga kuni [[12. sajand]]i keskpaigani. Selles osalesid umbes 20 rahvusgruppi ja hõimu. Kiievi-Venemaa lagunemise põhjustasid 12. sajandi keskel suurvürstiriigi koosseisu kuulunud vürstiriikide vürstide iseseisvumis- ja ainuvalitsemispüüded ning [[13. sajand]]i esimese kolmandiku [[Kuldhord]]i khaani [[Batu-khaan]]i juhitud vallutused.