Erinevus lehekülje "Rannakaitsepatarei nr 315" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{Vaata|Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)}} ja ''[[Tallinna mereväebaas]]''
 
Rannakaitsepatareid nr 315 nimetati ka '''Stebeli rannakaitsepatareikspatareiks''', rajatis sai nime [[Punaarmee]] [[kapten]]i [[Aleksandr Stebel]]i järgi, kes oli selle rannakaitsepatareipatarei esimene komandör.<ref>[http://www.postimees.ee/090404/esileht/siseuudised/131154.php "Torgu vald käib kahuriaugu pärast kohtunikuga kohut"], Postimees, 8. aprill 2004.</ref>
 
==Rannakaitsepatarei==
Rannakaitsepatarei Patarei on relvastatud kahe 180 mm paaristornigapaarissuurtükiga kinnises tornis, nagu ka [[Hiiumaa]]l [[rannakaitsepatarei nr 316]] ja [[OsmussaareOsmussaar]]el [[rannakaitsepatarei nr 314]].<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/2003_12_12_kukeraba/index.html Politsei tabas ajaloolise suurtükitoru vargad]</ref>.
 
Stebeli patareiPatarei juurde pöörab tee [[Sääre]]–[[Kaugatuma]] maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub Stebelipatarei komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist [[obelisk]]. Seal on säilinud patarei vaatlustorntulejuhtimistorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Seal on ka kaksmitmesuguste maa-alust suurtükialust ning mitmesugustemuude hoonete varemedvaremeid.<ref>[http://www.livoniamaritima.eu/index.php?product_id=12&page=60&action=show_product_details&&group_id= "Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"]</ref>.
 
StebeliPatareis patarei koosnesoli komandopunktistkomandopunkt, kahestkaks suurtükitornistsuurtükitorni, vaatlustornisttulejuhtimistorn, katlamajastkatlamaja ja sõjaväelinnakustsõjaväelinnak. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 m paksuse laega. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele. Patarei võttis osa lahingutest [[Irbe väin]]as ja Sõrve poolsaare kaitsmisest nõukogude vägede poolt 1941. aastal. Kui Saksa väed jõudsid patarei lähedusse, õhiti kaitseehitised. Pärast seda täitusid need veega.
 
Patarei võttis osa lahingutest [[Kura kurk|Kura kurgus]] ja Sõrve poolsaare kaitsmisest Nõukogude vägede poolt 1941. aastal. Kui Nõukogude väed hülgasid patarei ehitised, lakkas töötamast veeärastussüsteem ja ehitised täitusid veega.<ref>http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-stebeli-patarei-komandopunkt-valgub-taas-vett-tais?id=33139265&l=fplead "FOTOD: Stebeli patarei komandopunkt valgub taas vett täis". 11. september 2010</ref>
 
==Pärast Teist maailmasõda==
1945. aastal tehti endisest rannikupatareist nr 315 ilma relvadeta [[Rannikupatarei nr 360|õppepatarei nr 360]].
 
==Vaata ka==
*[[Peeter Suure merekindlus]]e, [[Rannapatareirannikupatarei nr 43]] (IV-305 mm suurtükkidega)
*[[Türju rannikupatarei (1940)]] (IV-305 mm suurtükkidega)
[[Rannikupatarei nr 470]] (IV-180 mm suurtükkidega)
 
 
== Viited ==
{{viited}}
 
==Arhivaalid Eesti Riigiarhiivi Saare Maa-arhiivis==
*SAMA.451.2.100427. 6914 Sääre küla, Stebeli patarei.
 
==Välislingid==
*[[Rita Loel]]: [http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=25094&sec=1 "Stebeli patarei võib minna militaarmuuseumile"] Saarte Hääl, 21. aprill 2011
 
{{JÄRJESTA:Rannakaitsepatarei nr. 315}}
; Seotud arhivaale Eesti Riigiarhiivis
*SAMA.451.2.100427. 6914 Sääre küla, Stebeli patarei.
 
{{JÄRJESTA:Rannakaitsepatarei nr. 315}}
[[Kategooria:Torgu vald]]
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]