Erinevus lehekülje "Sintoism" redaktsioonide vahel

Lisatud 57 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
[[Image:Itsukushima torii angle.jpg|thumb|200px| [[Torii]] [[Itsukushima pühamu]]s]]
'''Sintoism''' ehk '''šintoism''' ehk '''šinto''' ehk '''''shintoshintō''''' ([[jaapani keel]]es 神道; ''shintō'', '[[kami]]de tee, [[jumal]]ate tee') on [[Jaapan]]i ajalooline [[rahvusreligioon]], mis kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpuni oli ka [[riigiusund]].
 
Praegu sintoism enam Jaapani riigiusund ei ole ning mõned praktikad ja õpetused, mis sõja ajal olid väga olulised, on jäänud unarusse, mõned aga on kaotanud religioosse tähenduse (näiteks [[ennustamine|ennustamis]]viis ''[[omikuji]]'').
Tõenäoliselt oli pärast tänapäeva jaapanlaste varaseimate esivanemate saabumist igal [[suguharu]]l ja piirkonnal oma jumalate ja rituaalide kogum, millel puudub omavaheline formaalne seos. Pärast praeguse [[Jaapani keiser|Jaapani keisri]] esivanemate tulekut võimule teiste rühmade üle said nende esivanematejumalad juhtkoha teiste rühmade jumalate suhtes, kuigi säilisid ka teised süsteemid.
 
Kui [[5. sajand]]il hakati kirjutama ja [[6. sajand]]il tuli Jaapanisse [[budism]], mõjutas see sügavalt sintoistlike uskumuste ühtlustatud süsteemi. Lühikese ajaga kirjutati "[[Kojiki]]" ([[712]]) ja "[[Nihongi]]" ([[720]]), kompileerides olemasolevad müüdid ja legendid ühtlustatud jutustusse (''vaata artiklit [[Jaapani mütoloogia]]''). Nende jutustuste kirjapanemisel oli kaks eesmärki. Esiteks taheti jutustuste algelisusest lahti saada ning tuua nendesse [[taoism|taoistlikke]], [[konfutsianism|konfutsianistlikke]] ja budistlikke motiive, et [[hiinlased|hiinlastele]] muljet avaldada. Jaapanlasi heidutas hiinlaste selgelt kõrgem kultuur ja nad lootsid luua teose, mis suudaks sellega võistelda. Teiseks pidid need aitama legitimeerida Jaapani keisrite võimu, mis tugines müüdile põlvnemiselepõlvnemisest [[päikesejumalus|päikesejumalanna]]st [[Amaterasu]]st. Suur osa praegusest Jaapani maa-alast oli vaid osaliselt keisrikoja kontrolli all ja võistlevad [[etnos]]ed (sealhulgas võib-olla [[ainud]]e esivanemad) sõdisid jätkuvalt jaapanlaste sissetungi vastu. Mütoloogiaantoloogiad, nagu ka luuleantoloogiad (''[[Man'yōshū]]'' ja teised), olid mõeldud keiserliku perekonna väärtuslikkusega ning jumaliku valitsemismandaadiga teistele muljet avaldama.
 
Jaapanisse tulnud budismi võttis õukond kiiresti omaks. Nüüd oli neil tarvis seletada lahknevusi jaapani algupäraste uskumuste ja budismi õpetuse vahel. Ühe õpetuse järgi on kamid [[üleloomulik olend|üleloomulikud olendid]], kes ei ole veel väljunud [[sünni ja taassünni ahel]]ast. Kamid sünnivad, elavad, surevad ja taassünnivad nagu kõik teisedki olendid [[karmatsükkel|karmatsüklis]]. Kamid etendavad siiski erilist osa, kaitstes budismi ja võimaldades selle kaastundlikel õpetustel õitseda.
 
Sellele seletusele heitis hiljem väljakutse [[Kūkai]], kes pidas kamisid [[buddha]]de kehastusteks. Näiteks seostas ta [[Amaterasu]]t [[Vairotšana]]ga ([[jaapani keel]]es 'Suur Päikesebuddha'. Tema meelest tähendas ''kami'' sama mis ''buddha''.
 
Budism ja sintoism kooseksisteerisideksisteerisid koos ning sulandusid kokku ''[[shinbutsu shugo]]''<nowiki>'ks</nowiki> ja Kūkai vaated domineerisid kuni [[Edo periood]]i lõpuni. Sel ajal tärkas taas huvi Jaapani-uuringute (''[[kokugaku]]'') vastu, mis võis olla tingitud Jaapani sulgemisest välismaalastele. [[18. sajand]]il püüdsid mitmed Jaapani õpetlased, eriti [[Motoori Norinaga]], ''ehedat'' sintoismi välismõjudest puhastada. See ei õnnestunud kuigivõrd, sest juba "Nihongis" oli osa mütoloogiat ilmselt laenatud hiina õpetustest. Näiteks [[loojajumalus]]i [[Izanami]]t ja [[Izanagi]]t võrreldi [[yin ja yang|''yin''<nowiki>'i</nowiki> ja ''yang''<nowiki>'iga</nowiki>]]. Ent see katse tõi [[Meiji periood]]il, mil sintoism ja budism lahutati (''[[shinbutsu bunri]]''), kaasa [[riigisinto]] tekke.
 
Meiji perioodil sai sintoism Jaapani riigiusundiks ning selle kombineerimine budismiga põlustati. Sel ajal leiti, et sintoism on tarvilik riigi ühendamiseks keisri ümber, et riiki moderniseerida nii kiiresti kui võimalik. Suurte lääneLääne sõjalaevade saabumine ja [[šogunaat|šogunaadi]] kokkuvarisemine veensid paljusid, et riigi säilimiseks on tarvis jõud ühendada välisriikide relvajõudude vastu. Nii edendati šintoismi abil keisri- ja impeeriumikultustkeisririigi kultust ning šintoism eksporditi ka vallutatud aladele ([[Hokkaidō]], [[Korea]]).
 
Riigišinto ajastule tuli järsk lõpp Teise maailmasõja lõpus. Ilmnes, et kamid ei andnud püha tuult (''[[kamikaze]]'') välisvallutajate tagasitõrjumiseks. Varsti pärast sõda ütles keiser lahti oma elava jumala staatusest. Pärast sõda hakkas enamik jaapanlasi uskuma, et kaotuse põhjuseks oli impeeriumi [[hübris]]. Himu võõraste alade järele oli teinud nende juhid pimedaks oma kodumaa suhtes. Pärast sõda tekkis arvukalt [[uususund]]eid, millest paljud põhinesid šintoismil, kuid jaapanlaste religioossus tervikuna on võib-olla kahanenud.
Kamidest austatakse kõige rohkem Amaterasut. Siiski pole jaapanlastel konkreetset Amaterasu kultust ja teda ei kutsuta ka hädas appi. Tema peamine pühamu on [[Ise pühamu]], kuid talle on pühendatud ka palju väiksemaid pühamuid. Pühamus on tema sümboliks sageli [[peegel]]. [[Kõige püham paik]] võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide teiste kamide kehastus.
 
Kuni Teise maailmasõja lõpuni usuti, et ''tenno'', Jaapani keisri, esiema oli Amaterasu ning tenno on kõikide jaapanlaste isa, kami maa peal (''[[ikigami]]'' 'elav kami'). Seda jumalastaatust populariseeriti [[Meiji periood]]il. See ei takistanud võimu usurpeerimast [[šogun]]itel, kuid tennot peeti alati Jaapani tõeliseks valitsejaks, olgugi et see valisemine oli vaid nimeline. Kuigi keiser [[Hirohito]] ütles [[1946]]. aastal [[USA]] survel jumalastaatusest lahti (''[[Ningen-sengen]]''), on keiserlikul perekonnal endiselt oluline koht šintoistlikus rituaalis, mis jaapani rahvast sümboolselt ühendab. Et šintoism ei nõua austatavalt mingit avaldust ega sundi, mis on õigupoolest "ebaharmooniline" ja mida tuleks vältida, on religioossest seisukohast tähenduseta ning tähendab lihtsalt, et riiklik sund on lõppenud.
 
===Hauatagune elu===
 
===Patt ja ebapuhtus===
Šintoism ei pea midagi iseenesest [[patt|patuks]]. Teatud teod tekitavad [[rituaalne ebapuhtus|rituaalse ebapuhtuse]], millest tuleb vabaneda [[meelerahu]] ja heakäekäiguhea käekäigu huvides, mitte sellepärast, et ebapuhtus oleks iseenesest [[väärus (eetika)|väär]]. [[Kurjus|Kurje]] ja vääri tegusid nimetatakse ''[[kegare]]'' 'mustus'. Vastandmõiste on ''[[kiyome]]'' ('puhtus'). Tavalisi päevi nimetatakse ''ke'' ('päev'), pidupäevi ''hare'' ('päikeseline; hea'). [[Elusolend]]ite [[tapmine|tapmisel]] omaenda elu jätkamiseks tuleb olla [[tänulikkus|tänulik]] ja tunda [[aukartus]]t ning see tuleb viia miinimumini. Tänapäeva jaapanlased panevad endiselt suurt rõhku rituaalsetele fraasidele ja [[tervitus]]tele (''[[aisatsu]]''). Enne söömist ütlevad jaapanlased (kuigi mitte kõik): "''[[itadakimasu]]''" ('võtan alandlikult vastu'), et näidata üles tänulikkust toidu valmistajale ja kõikidele elusatele asjadele, mis on söögi valmistamisel elu kaotanud. Kui seda ei tehta, võidakse selles näha märki [[uhkus]]est ja hoolimatusest teiste suhtes. Sellist hoiakut pannakse pahaks, sest usutakse, et see põhjustab kõikidele probleeme. Need, kes ei võta arvesse teiste inimeste ja kamide tundeid, toovad enesele hukatust. Sellise hoiaku kõige hullem väljendus on kellegi elu võtmine oma kasuks või lõbuks. Nendel, kes on tapetud, ilma et oleks üles näidatud tänulikkust nende ohvri eest, tekib ''[[urami]]'' ('vimm') ning nendest saavad ''[[aragami]]''<nowiki>'d</nowiki>, võimsad ja kurjad kamid, kes [[kättemaks|maksavad kätte]]. Samasugust rõhupanemist [[koostöö]]le võib kogu jaapani kultuuris täheldada tänapäevalgi. Nii ei tehta Jaapani firmades ühtki otsust, enne kui kõigi osaliste vahel on jõutud (kas või pinnapealse) [[konsensus]]eni.
 
===Puhastusrituaal===
[[Puhastusrituaal]]id on šintoismi väga oluline osa. Neid võidakse sooritada selleks, et lepitada rahutuid kamisid, näiteks kui pühamu on tulnud teise kohta üle viia. Ka sellised tseremooniad on tänapäeva eluga kohandatud. Näiteks peeti [[1969]]. aastal tseremoonia [[Apollo 11]] [[Kuu]]-ekspeditsiooni [[pühitsemine|pühitsemiseks]], uusi hooneid [[õnnistamine|õnnistab]] Jaapanis sageli ehituse alustamisel šintoistlikšinto preester ning paljusid Jaapanis valmistatavaid [[auto]]sid õnnistatakse monteerimisekoostamise käigus.
 
Isiklikuma iseloomuga puhastusrituaal on puhastamine veega. Sel puhul võidakse seista [[juga|joa]] all või sooritades [[rituaalne pesemine|rituaalseid pesemisi]] jõe[[suue|suudmes]] või [[meri|meres]]. Kolmas puhastamise vorm on teatud isikute või tegude vältimine ([[tabu]]). Näiteks ei lubatud kuni [[1868]]. aastani ([[Meiji periood]]ini) naistel [[Fuji]] mäe otsa ronida. Kuigi sellised tabud on viimasel ajal vähenenud, ei kasuta usklikud jaapanlased pulmade ajal [[halb enne|halvaks endeks]] olevat sõna 'lõikama' ega lähe pulma, kui nad on hiljuti kedagi omastest kaotanud.
 
[[Image:KyotoFushimiInari.jpg|thumb|''[[Torii]]''-tunnel [[Kyōto]]s [[Fushimi Inari pühamu]] juures]]
Kamide poole pöördutakse niisugustel tähtsatel puhkudel nagu [[pulmad]]es ja [[ülikool]]i astumisel. Kamidelt palutakse sageli täiesti maiseid hüvesid, nagu last, edutamist või õnnelikumat elu. Teisele inimesele halva palumine usutakse olevat võimalik ainult juhul, kui too inimene on ise kurja teinud või kui ta tahab oma elu ohverdada. Matustel aga eelistab enamik jaapanlasi budistlikku rituaali, sest šintoismis rõhutatakse maist elu, mitte hauatagust elu. Peaaegu kõiki pidustusi korraldavad Jaapanis kohalikud šintoistlikudšinto pühamud ning need pidustused on kõigile avatud. Kuigi võib öelda, et tegemist on religioossete pidustustega, ei pea enamik jaapanlasi neid religioosseteks, sest nendes osalemine ei eelda mingeid kindlaid uskumusi.
 
===''Ema''===
 
==Kultuurilised mõjud==
Šintoismi mõju [[jaapani kultuur]]ile on raske ülehinnata. Kuigi praegu on peaaegu võimatu lahutada šintoismi mõju budismi mõjust, on selge, et loodusega üksolemise vaimul, mis on aluseks šintoismile, põhinevad sellised tüüpiliselt jaapanlikud kunstialad nagu jaapani [[lilleseade]] (''[[ikebana]]'') ning traditsiooniline jaapani arhitektuur ja aiakunst.
 
Selge seos šintoismiga on [[sumo]]maadlusel: maadlusareeni puhastamine soola puistamisega ja paljud teised tseremooniad, mis tuleb enne jõukatsumise algust läbi viia, on selgelt šintoistlikku päritolu.
 
Jaapanlaste rõhupanekut õigetele tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadelevanale šintoistlikule usule ''[[kotodama]]''<nowiki>'desse</nowiki> (maailmale maagiliselt mõjuvatesse sõnadesse).
 
Paljud jaapani kombed, nagu puust [[söögipulgad|söögipulkade]] kasutamine ja jalatsite eemaldamine enne majja sisenemist, pärinevad šintoismist.
Šintoismil puuduvad [[pühakiri|pühakirjad]] (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik.
 
Šintoismil puudub teoloogia, küll aga on [[moraal]]iõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne,: hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest nii on inimesed kontaktis jumalatega,; on mitmeid pühapaiku – mäed, jõed, äike, tuul, kuu, allikad, kaljud, tähtsaim püha mägi on Fuji), füüsiline puhtus ja kamide-esivanemate vaimude kummardamine. Need on šintoismi neli alustala.
 
Iga pühamu on pühendatud teatud kindlale kamile, kes vastab usklike palvetele.
 
Loomad on jumalate sõnumitoojad.
 
Šintoismi alaliigid:
*Košitsu šintoism, keisrikoja šintoism. Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele.
*Pühakoja šintoism, jinja šintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda.
*Kyoha šintoismi kuulub [[19. sajand]]i algul loodud 13 sekti, millest igaühel on omad uskumused. Igaüks neist sektidest keskendub rohkem oma jumalusele ja nad on seetõttu peaaegu monoteistlikud.
*Rahvašintoism ehk minzoku šintoism on levinud peamiselt maapiirkondade lihtrahva seas.
Peaaegu kõik šintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve.
 
[[1937]]. aastal asutati [[Soka Gakkai]], väärtusi loov kasvatusselts, milles on praegu umbes 10 miljonit liiget. Soka Gakkai õpetuse kohaselt on kannatuste peapõhjuseks väärusundid, õige õpetuse abil võib inimene vabaneda [[karma]]seadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai põhjal loodi [[1964]]. aastal Komeito partei. Need koos püüavad edendada budistlikku [[demokraatia]]t, mis eitaks nii [[kapitalism]]i kui [[sotsialism]]i. Komeito sai viimati 14,8% häältest ning 34 kohta 480-st alamkojas ja 23 kohta ülemkoja 247-st.
 
==Vaata ka==