Suur-Hessen

Suur-Hessen (saksa: Groß-Hessen) oli ajutine nimi, mis anti USA sõjalise valitsuse poolt loodud Saksa territooriumi osale Teise maailmasõja lõppedes. See moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu poolt 19. septembril 1945 ja muutus 1. detsembril 1946 Saksamaa Hesseni liidumaaks.

Groß-Hessen Suur-Hessen
[[Fail:|125px|ääris]] Lipp
Valitsusvorm	sõjaline okupatsioon
Osa	USA okupatsioonitsoon Saksamaal, jaotus
Pealinn	Wiesbaden

Moodustamine

Suur-Hessen moodustati kahe Saksa osariigi osadest, mis pärast Teist maailmasõda kaotati:

• Osa Hesseni Rahvariigist, mis paiknes Reinist idas: Ülem-Hesseni (Oberhessen, pealinn: Gießen) ja Starkenburgi (pealinn: Darmstadt) provintsid.
• Preisi Hesseni (pealinn: Kassel) ja Nassau (pealinn: Wiesbaden) provintsid. Need kaks provintsi moodustati Hessen-Nassau provintsi jagunemisest aastal 1944.

Järelejäänud Reini Hesseni (Rheinhessen, pealinn: Mainz) provints ja Nassau provintsi lääneosa (kuhu kuuluvad Westerwald, osa Taunuse mäeahelikust ja Lahni jõe Reini-poolne ots) said Prantsuse okupatsioonitsooni osaks ja lõpuks Rheinland-Pfalzi liidumaa osaks. Reini Hesseni eraldamine Suur-Hessenist põhjustas Mainzile kuue ringkonna kaotuse Reinist idas, isegi kui neid nimetatakse veel tänagi nii, nagu need kuuluks Mainzile – nagu Mainz-Kastel, nüüd Wiesbadeni ringkond.

Toimus ka arvukalt väiksemaid territoriaalseid muudatusi. Bad Wimpfeni enklaav, mis varem kuulus Hesseni Starkenburgi provintsi, sai ameeriklaste valitsetud Württemberg-Badeni osaks. Väike osa Preisi Hesseni provintsist, kus asus Schmalkaldeni linn, jäi Nõukogude tsooni ja sai Tüüringi liidumaa osaks.

See uus territoorium nimetati Hesseniks, kuna enamus territooriumist, millest see koosnes, oli varem kuuludud aastal 1567 jagunenud Hesseni maakrahvkonna järglasriikidele.

Uus Hesseni pealinn

Kuigi Liitlaste Kontrollnõukogu proklamatsioon nr. 2 kuulutas välja territooriumi, millest koosnes Suur-Hessen, pealinna ei määratud. Nelja linna peeti uueks pealinnaks:

• Frankfurt, endine riigilinn (Preisimaa annekteeris selle aastal 1866, vaata Vabalinn Frankfurt), oli ülekaalukalt suurim linn uues piirkonnas. Arvestades oma rolli keisri valimise kohana Saksa-Rooma riigis ja liidunõukogu asukohana Saksa Liidus (vaata Frankfurdi rahvuskogu), peeti Frankfurti ideaalseks kandidaadiks tulevasele Lääne-Saksamaa rahvuspealinnale ühendatud Berliini puudumisel. Kuid Frankfurt kaldus kõrvale Hesseni liidumaa pealinna positsioonist, kuna see ei olnud ajaloo jooksul kunagi olnud osa mõnest Hesseni territooriumist ja arvati, et linn ei samastu piisavalt uue piirkonnaga. Teine põhjus Frankfurdi mittesobivusest liidumaa pealinnaks oli tõsiasi, et enamus linnast purustati Liitlaste pommirünnakutes sõja ajal.
• Darmstadti, endist Hesseni pealinna, peeti samuti sobimatuks sõjapurustuste tõttu.
• Kasselit, Preisi Hesseni provintsi pealinna peeti sobimatuks, mitte ainult sõjapurustuste tõttu, vaid ka oma perifeerse asukoha tõttu uue liidumaa põhjaosas.
• Wiesbaden, Preisi Nassau provintsi pealinn, kandis sõjas suhteliselt väikeseid purustusi. See, koos asukohaga Reini-Maini piirkonnas ja tõsiasjaga, et see oli juba USA sõjalise valitsuse piirkondlik asukoht, tegi Wiesbadenist parima valiku.

12. oktoobril 1945 kuulutati välja esimene organisatiivne direktiiv Suur-Hessenile (Organisationsverfügung Nr. 1). Selle direktiivi punkt üks määras, et Suur-Hesseni tsiviilpealinnaks saab Wiesbaden, jõustudes sama päeva keskpäevast.

Haldus

Lisaks Wiesbadenist uue Hesseni pealinna tegemisele toimus 12. oktoobril 1945 ka keskkooliõpetaja Karl Geileri minister-presidendiks esitamine. Geiler asendas SPD-poliitikut Ludwig Bergsträsserit, kes oli minister-presidendi kohusetäitjana vaid ühe kuu ja jäi ametisse kuni järglase demokraatliku valimiseni.

22. novembril 1945 kehtestati Suur-Hesseni põhiseadus (Staatsgrundgesetz des Staates Groß-Hessen). See põhiseadus asendati 1. detsembril 1946 Hesseni liidumaa loomisel. Hesseni loomise päeval peeti esimesed liidumaa seaduseandjate valimised, mis viis 20. detsembril Christian Stocki nimetamiseni esimeseks demokraatlikult valitud Hesseni minister-presidendiks.