Erinevus lehekülje "Wales" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  3 aasta eest
Kõige varasem dokument tulevase Walesi ala ajaloost pärineb aastast [[48]] pKr. Selles kirjutab [[Vana-Rooma|Rooma]] ajaloolane [[Tacitus]], et pärast Kagu-Walesi [[silurid|silurite]] hõimu rünnakut [[47]] ja 48 pKr võttis uue [[Rooma riik|Rooma]] [[provints]]i [[Britannia]] kuberner "... vastu ''Deceangli'' hõimu alistumise" Kirde-Walesis.<ref name="Wales Hist 26">{{cite book|last=Davies|first=John|authorlink =John Davies|title=A History of Wales|publisher=Penguin|year=1994|location=London|pages=26&nbsp;&&nbsp;27|isbn = 0-14-01-4581-8}}</ref>
 
Praegusele Lõuna-Walesi alale rajati ''[[castrum]]''<nowiki>'ite</nowiki> vöö, mis ulatus [[Carmarthen]]ini välja. [[Dolaucothi kullakaevandused|Dolaucothi kullakaevandusedkullakaevandustes]]s ([[Carmarthenshire]]) hakati kaevandama [[kuld]]a. On tõendeid sellest, et roomlased liikusid veelgi kaugemale läände. Nad ehitasid [[Caerleon]]i (''Isca Augusta'') [[leegion]]i kindluse, mille suursugune [[amfiteater]] on kõige paremini säilinud Suurbritannias.
 
Roomlased tegutsesid ka [[Põhja-Wales]]is. Keskaegses kõmri jutustuses "[[Breuddwyd Macsen Wledig]]" ("Macsen Wledigi unenägu") abiellus üks viimastest [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma]] keisritest, [[Magnus Maximus]] (''Macsen Wledig''), uelslasest [[Segontiumi]] (tänapäeva [[Caernarfon]]) pealiku tütre Eleni või Heleniga.<ref>Keskkõmrikeelne algtekst leidub väljaandes: Williams (toim). ''Breuddwyd Maxen'', Bangor 1920). Jutustust ja selle konteksti käsitleb raamat: M. P. Charlesworth. ''The Lost Province'', Gregynog Lectures series, 1948, 1949.</ref> Ka [[kristlus]] jõudis Walesi Rooma okupatsiooni ajal [[4. sajand]]il.