Veliki Novgorod: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
30. rida:
Novgorodi alalt on leitud inimeste peatumiskohtade ja asulapaikade jälgi 5000–6000 aasta tagusest ajast. Kohanimede järgi otsustades elasid seal tollal [[soomeugrilased]] ja [[balti hõimud]].
Novgorod on üks vanemaid [[Vene]] linnu. [[8. sajand]]il oli ta juba ümbruskonna keskus. Tollal läbis Novgorodi tähtis [[kaubatee]], mis kulges [[Läänemeri|Läänemerelt]] [[Laadoga]] ja Ilmjärve kaudu [[Volga]] jõgikonda. Linnas käisid sageli skandinaavia kaupmehed, kes nimetasid seda '''Holmgardr''', saksa allikad '''Ostrogard'''. [[16. sajand]]il kirjutatud [[Nikoni leetopiss]]is mainitakse, et 6367. aastal ([[859]] pKr) suri Novgorodi vanem Gostomõsl. Seda peetaksegi Novgorodi esmamainimise ajaks. Välismaistes allikates nimetatakse Novgorodi esmamainimise ajaks ka [[854]]. aastat. Hulgaliselt leidub ebausaldusväärseid allikaid, mis nimetavad linna asutamisajaks varasemaid aegu. [[10. sajand]]i araabia käsikirjades nimetatakse Novgorodi üheks kolmest slaavlaste keskusest Kiievi ja Artania kõrval (missugust kohta viimane tähistab, ei ole selge).
===Kiievi-Vene osastisvürstriigina===
| |||