|
[[Pilt:Oscilloscope sine square.jpg|pisi|350px| Siinuslaine ja ristküliksignaal analoogostsilloskoobi ekraanil]]
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2011}}
[[File:Handheld Oscilloscope SHS800.jpg|right|thumb|350px|Kaasaskantav LCD-ekraaniga ostsilloskoop]]
'''Ostsilloskoop''' on [[mõõtevahend]] ajas muutuvate elektriliste suuruste lainekujude vaatlemiseks ja omavaheliseks võrdlemiseks, samuti mõõtesuuruste parameetrite mõõtmiseks ja salvestamiseks. Ostsilloskoobiga jäädvustatu on ostsillogramm. Kujutisi registreerivate mõõtevahendite kohta on kasutatud ka nimetust ostsillograaf.
[[Pilt:Tektronix_MDO4000_Mixed_Domain_Oscilloscope.png|450px|pisi|right|Digitaalne ostsilloskoop]]
'''Ostsilloskoop''' on mõõteriist ajas muutuvate elektriliste suuruste kuju vaatlemiseks, parameetrite mõõtmiseks ja omavaheliseks võrdlemiseks. Kujutise moodustab uuritava suuruse hetkväärtuse elektronkiire joon.
Ostsilloskoop on üks tähtsamaid mõõtevahendeid elektriliste või nendeks muundatud suuruste funktsionaalse või ajalise sõltuvuse visualiseerimiseks, samuti elektroonikaseadmete kontrollimisel, seadistamisel ja rikete avastamisel.<ref>[http://www.electroclub.info/article/oscillograf.htm Kasutusala www.electroclub.info]</ref>
== Ajalugu ==
Esimese ostsilloskoobi leiutasvalmistas Vene [[füüsik]] [[:en:Robert Kolli|R. Kolli]] 1885. aastal. See oli esimene [[Dispersioon_(optika)|valguskiire]] ostsilloskoobi [[prototüüp]], mis näitastegi nähtavaks madala sagedusega elektrilisi võnkeid, seega oli selle kasutusala piiratud. 18931897. aastal leiutas Prantsuse füüsik [[Andre:de:Karl Blondel]] [[integraal]]se sünkronisatsiooni, mis andis võimaluse ehitada bifilaarne ostsilloskoop (mis kasutab kaht lähedal asuvat elektromagnetilist kera)Braun|K. 1897. aastal leiutas [[Karl Braun]] [[katoodkiirtetoru|katoodkiiretoru]], mis oli 19. sajandi lõpus väga tähtis saavutus elektroonikas. Seda hakati nimetama [[Brauni toru]]ks. Paljud füüsikud täiustasid seda toru paremate tulemuste saamiseks. [[1899]]. aastal lisas Artur Venelt silindrilise elektroodi, mis andis võimaluse muuta toru valgust ja näidata ekraanil täpsemaid tulemusi.<ref>[http://www.epochtimes.ru/content/view/77811/5/ Ostsilloskoobi ajalugu 1 osa www.epochtimes.ru]</ref>
Mõne aja pärast, [[1947]]. aastal tõi [[USA]] firma [[Tektronix]] turule oma esimese ostsilloskoobi [[Tektronix Model 511]], kus kasutati katoodkiirtetoru. 1980. aastal algas uus arendusetapp – firma [[LeCroy]] Corporation töötas välja esimesed digitaalsed ostsilloskoobid, mis salvestasid tulemused oma mälusse. Esimesed ostsilloskoobid olid üsna suured. Pärast 1950. aastat hakkas nende suurus ja kaal vähenema. Põhjus seisnes selles, et [[transistor]] vahetas välja lampide mikroskeemid. Hakati kasutama [[LCD]]-ekraane. Tänapäeva ostsilloskoobid on kompaktsed ja laialdaselt kasutatavad. <ref>[http://www.science-community.org/ru/obzory/obzor-oscillografov Ostsilloskoobi ajalugu 2 osa www.science-community.org]</ref>
== Kasutusala ==
Ostsilloskoop on üks tähtsamaid tööriistu raadioelektroonikas. Seda kasutatakse laborites, et kontrollida otseselt elektrilisi signaale, aga ka teiste tingimuste mõju signaali muutustele. Olenevalt ülesandest võivad eri režiimid ja sagedused mõjutada täpsemat ostsilloskoobi kasutusala.<ref>[http://www.electroclub.info/article/oscillograf.htm Kasutusala www.electroclub.info]</ref>
== Liigitus ==
===Sisendsignaali liigitus===
'''Analoogsed ostsilloskoobid.'''
Need on kõige tavalisemad ostsilloskoobi [[seadmed]], mida kasutatakse ka tänapäeval. Analoogostsilloskoop koosneb [[sisendjagaja]]st, vertikaalsest võimendist, [[taktgeneraator]]ist, toiteplokist ja katoodkiirtetorust. Seadmes kasutatakse elektrostaatilise hälbega katoodkiirtetorusid, erinevalt televiisorist ja monitorist, mis kasutavad magnetvälja hälvet. [[Katoodkiirtetoru]] ehitus on keerulisem, aga sellel on suurem sageduste vahemik. Kõige madalam [[sagedus]], millega ekraanipilt on ostsilloskoobil nähtav, on 10 Hz.
Viimasel ajal kasutatakse digitaalostsilloskoope, millel on palju eeliseid võrreldes analoogseadmetega.
'''Digitaalsed ostsilloskoobid.'''
Võrreldes analoogostsilloskoopidega on digitaalostsilloskoobil rohkem võimalusi. Lisaks muudab digitaalskeemi hind need rohkem kättesaadavaks. Seade koosneb digitaalsest jagajast, normaliseerimise võimendist, [[analoog-digitaalmuundur]]ist, mäluplokist, juhtimis- ja kuvaseadmest. Digitaalne ülesehitus annab võimaluse teisendada signaali arv kujule ja salvestada see mälusse. Seadme salvestamiskiirus seadistatakse juhtpaneeliga, selle piirväärtus sõltub otseselt analoog-digitaalmuundurist. Selle eelised on suur tundlikkus (alates 1 mV/skaala ühik), mitmebitilisus (8 kuni 14 bitti) ja laiendatud signaali venitamine ajaskaala järgi.
<ref>[http://www.science-community.org/ru/obzory/obzor-oscillografov Ostsilloskoobi liigitus www.science-community.org]</ref>
===Tulemuste liigitus===
* Ostsilloskoobid, millel on perioodiline kujund, et vaadelda signaalilaineid ekraanil.
* Katkematu laotusega ostsilloskoobid kõverjoone fikseerimiseks fotolindil.
Pärast katoodkiiretoru leiutamist algas ostsilloskoopide laialdane tootmine ja täiustamine. [[1947]]. aastal tõi [[USA]] firma [[:en:Tektronix| Tektronix]] turule oma esimese katoodkiiretoruga ostsilloskoobi. Esimesed ostsilloskoobid olid üsna suured. Nende suurus ja kaal hakkas vähenema pärast 1950. aastat, kui [[elektronlamp|elektronlambid]] asendati [[transistor]]ide ja [[mikrokiip|mikrolülitustega]]. Hakati kasutama ka [[LCD]]-ekraane. 1980. aastal algas uus arendusetapp – firma [[LeCroy Corporation]] töötas välja esimesed digitaalsed ostsilloskoobid, mis salvestasid tulemused oma andmekandjale. <ref>[http://www.science-community.org/ru/obzory/obzor-oscillografov Ostsilloskoobi ajalugu 2 osa www.science-community.org]</ref>
== Ülesehitus ==
== Analoogostsilloskoobid ==
'''=== Ostsilloskoobi tähtsamad osad ''' ===▼[[Pilt:Oscilloscope_Front_Panel_Numbered.svg|thumb|left|700px]]
▲'''Ostsilloskoobi tähtsamad osad'''
*1. Sisselülitusnupp
<ref>[http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8a/Oscilloscope_Front_Panel_Numbered.svg/2000px-Oscilloscope_Front_Panel_Numbered.svg.png Ülesehitus http://upload.wikimedia.org]</ref>
=== Ekraan ===
[[Pilt:CRT_oscilloscope.png|400px|pisi|Elektronkiiretoru ehitus:
1. Hälbeplaadid;
2. Elektronkahur;
3. Liikuvad elektronid;
4. Fokuseerivad kerad;
5. Ekraan;]]
Nagu pildilt nähtub on ostsilloskoobil [[ekraan]], millel kuvatakse sisendsignaali [[graafik]]ud. Digitaalostsilloskoobil kuvatakse ekraanil juba moodustatud pilt, ent analoogostsilloskoobil kasutatakse selle asemel elektronkiiretoru. Tavaliselt on ekraanil koordinaatsüsteem juba olemas.
<ref>[http://www.izmer-tech.narod.ru/oscil/oposc.html Ekraan http://www.izmer-tech.narod.ru/oscil/oposc.html]</ref>
=== Signaalisisendid ===
Ostsilloskoobid jagataksevõivad kaheks:olla ühe- ja mitmekanalisedmitmekanalilised. Ühekanalilised ostsilloskoobid võivadsaavad ekraanil kuvada ainult ühe [[signaal]]i graafiku, ent mitmekanalilised ostsilloskoobid saavadvõimaldavad erinevaid signaale omavahel võrrelda. Võrrelda saab graafiku vormelainekujusid, sagedusi ja amplituude. <ref>[http://www.electroclub.info/article/oscillograf.htm Sisendsignaalid www.electroclub.info]</ref>▼
=== Kujutiserežiimid ===
▲Ostsilloskoobid jagatakse kaheks: ühe- ja mitmekanalised. Ühekanalilised ostsilloskoobid võivad ekraanil kuvada ainult ühe [[signaal]]i graafiku, ent mitmekanalilised ostsilloskoobid saavad erinevaid signaale omavahel võrrelda. Võrrelda saab graafiku vorme, sagedusi ja amplituude.
Ostsilloskoopidel on vähemalt kaks kujutiserežiimi: automaatne režiim ja ooterežiim.
<ref>[http://www.electroclub.info/article/oscillograf.htm Sisendsignaalid www.electroclub.info]</ref>
Kasutades automaatset [[seadistus]]t seadistust, töötab kujundi kujutise [[generaator]] automaatselt võnkuvas režiimis. Seega , isegi kui signaal puudub, algab kujundi tsüklikujutisetsükli lõpus uus tsükkel , mille kiir ilmub ekraanile. Nii saab isegi puuduva signaaliga tsükli lõpus generaatori taaskäivitada. See võimaldab jälgida ekraaniltekraanil kiirt ka signaali puudumisel või pideva pinge pideva vertikaalse kõrvalekalde etteandmiselkorral. Selles režiimis võibon võimalik jälgida mittepidevaid signaale, midamis ei ole võimalik jälgida ootavas režiimisooterežiimis. ▼=== Kujundi seadistus ===
Kui ootavas režiimisooterežiimis pole signaali või see on nõrk, siis puudub kujund ja ekraanil ei kuvata midagikujutis. Kui uuritakse impulsi [[ protsessimpulss]] eprotsesse, isegi kui need ei ole perioodilised, annab ootav režiimooterežiim ekraanil liikumatu pildi. SellesSel uurimismeetodisjuhul on saadaksevõimalik kujundsaada tihtikujutis mitte uurimiseuuritava signaali järgi, vaid mõne nendegasellega sünkroonse signaaliga, näiteksmilleks uuritavas [[skeem]]is alustataksevõib protsessiolla näiteks impulssgeneraatori signaaligasignaal. Sellisel juhul lähebantakse käivitatavkäivitav signaal ostsilloskoobi lisasisendilelisasisendise, mida nimetatakse sünkroniseerimise sisendikssünkroniseerimissisendiks. ▼'''Paljudel ostsilloskoopidel on kaks režiimi kujundit.'''
ÜhekordsesMõnel režiimisostsilloskoobimudelil aktiveerubon kujundika generaatorkolmas, välise mõjuühekordne tõttu,režiim. milleksSelles võibrežiimis ollaaktiveerub kujutise generaator lihtsalt nupuvastavale vajutaminenupule vajutamisel. Pärast režiimi käivitust ilmub kujundkujutis ekraanile ainult üks kord. Selleks , et seda veel kord teha, on vaja nuppu uuesti nupule vajutada. Režiim on kasulik, kui on vaja uurida mitteperioodilisi protsesse, nagu loogilisinäiteks signaale [[ digitaalskeemloogikalülitus]] is,te et teised ebaolulised uurimistulemused ilmuksid ekraanilesignaale. Sellel meetodil on üks puudus –Kuna kiir ilmub ekraanile ainult üks kord, seegasiis on raske jälgida signaale, mis kujunevad liiga kiiresti. Selles olukorras tehakse ekraanist tihti pilt, et oleks lihtsamsiis tulemusi jälgidapõhjalikumalt uurida.<ref>[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%81%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84#.D0.A3.D0.BF.D1.80.D0.B0.D0.B2.D0.BB.D0.B5.D0.BD.D0.B8.D0.B5_.D1.80.D0.B0.D0.B7.D0.B2.D1.91.D1.80.D1.82.D0.BA.D0.BE.D0.B9 Kujundi seadistus ru.wikipedia.org/wiki/Осциллограф]</ref> ▼* ''Automaatne režiim''
=== Seadistamine ===
▲Kasutades automaatset [[seadistus]]t, töötab kujundi [[generaator]] automaatselt võnkuvas režiimis. Seega, isegi kui signaal puudub, algab kujundi tsükli lõpus uus tsükkel, mille kiir ilmub ekraanile. Nii saab isegi puuduva signaaliga tsükli lõpus generaatori taaskäivitada. See võimaldab jälgida ekraanilt kiirt ka signaali puudumisel või pideva pinge vertikaalse kõrvalekalde etteandmisel. Selles režiimis võib jälgida mittepidevaid signaale, mida ei ole võimalik jälgida ootavas režiimis.
Selleks, et saada stabiliseeritudstabiilne kujundi piltkujutis, on igal ostsilloskoobil sünkronisatsiooni skeem, mida nimetatakse tihti trigeriks. Sellise skeemi eesmärk on viivitada signaali kujundit, kuni toimub mingi sündmus, mis laseb seda tehasünkroniseerimislülitus. Kui aga kujundkujutis ei ole sünkroniseeritud uuritava signaaliga, muutub ekraani pilt „jooksvaks“ või halvasti nähtavaks. Põhjus on selles, et erineva signaali osad ilmuvad ekraanile ühel hetkel. Just seetõttu on uuritava signaali sünkroniseerimine ostsilloskoobi üks tähtsamaid parameetreid.<ref>[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%81%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84#.D0.A1.D0.B8.D0.BD.D1.85.D1.80.D0.BE.D0.BD.D0.B8.D0.B7.D0.B0.D1.86.D0.B8.D1.8F_.D1.80.D0.B0.D0.B7.D0.B2.D1.91.D1.80.D1.82.D0.BA.D0.B8_.D1.81_.D0.B8.D1.81.D1.81.D0.BB.D0.B5.D0.B4.D1.83.D0.B5.D0.BC.D1.8B.D0.BC_.D1.81.D0.B8.D0.B3.D0.BD.D0.B0.D0.BB.D0.BE.D0.BC Signaali sünkroniseerimine ru.wikipedia.org/wiki/Осциллограф]</ref> ▼
Ostsilloskoobi kasutamise alustamisel peab selle seadistama, tavaliseltSeadistamine tähendab seeeelkõige kanalite (neid võib olla üks või mitu) kalibreerimist. Enne kalibreerimist tuleb seade ühendada kanalikaabliga ja vooluvõrku. EdasiSelleks on vaja, et pingeskaala üks volt vastab umbesnt neljale skaala ühikuleskaalaühikule, seega üks skaala ühikskaalaühik on umbes 250 millivolti. Pärast seda lülitatakse vahelduvvoolmõõtepinge sisse ja ekraanile ilmub signaalsignaali lainekuju. Edasi seadistatakse ekraani kujundkujutist nii, et näha oleks signaali 5 kuni 7 perioodilisustperioodi; seesiis annabsaab teadajuba otsustada, etkas signaal on pidev ja ei hakka tõusma või langema. Kui see nii pole, on vaja kontrollida traatühendust ja leida ekraani kujundi õige koht. Teine oluline tunnus onkas signaali amplituud – signaali graafiku kõige madalamad ja kõrgemad väärtused peavad mahtumamahub y-teljele.<ref>[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%81%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84#.D0.9D.D0.B0.D1.81.D1.82.D1.80.D0.BE.D0.B9.D0.BA.D0.B0 Seadistus ru.wikipedia.org/wiki/Осциллограф]</ref> ▼* ''Ootav režiim''
[[File:Hmo3524.jpg|thumb|350px|Digitaalostsilloskoop]]
▲Kui ootavas režiimis pole signaali või see on nõrk, puudub kujund ja ekraanil ei kuvata midagi. Kui uuritakse impulsi [[protsess]]e, isegi kui need ei ole perioodilised, annab ootav režiim ekraanil liikumatu pildi. Selles uurimismeetodis saadakse kujund tihti mitte uurimise signaali järgi, vaid mõne nendega sünkroonse signaaliga, näiteks uuritavas [[skeem]]is alustatakse protsessi impulssgeneraatori signaaliga. Sellisel juhul läheb käivitatav signaal ostsilloskoobi lisasisendile, mida nimetatakse sünkroniseerimise sisendiks.
[[File:PicoScope6000CDLaptop.jpg|thumb|350px| USB-ostsilloskoop, mis kasutab arvuti ekraani]]
== Digitaalostsilloskoobid ==
Tänapäeval on valdavalt kasutusel digitaalostsilloskoobid. Ostsilloskoobi sisendis on [[analoog-digitaalmuundur]], mis jaotab pideva sisendpinge (analoogpinge) üksteisele suure sagedusega järgnevateks pingeväärtusteks (sämpliteks) ja väljendab need [[kahendkood]]is (koodisõna pikkus nt 8 [[bitt]]i sämplimissagedusel 500 MHz). Nii saadud [[digitaalsignaal]]i töötleb üks või mitu [[signaaliprotsessor]]it (DSP).Seadistuste sisestamiseks on juhtplokk. Sisendsignaalide kujutised (lainekujud) on näha [[LCD]]-ekraanil või arvutikuvaril. Valmistatakse ka ilma ekraanita [[USB]]-ostsilloskoope.
Digitaalostsilloskoobid on võimelised salvestama lainekujud jm mõõteandmed oma andmekandjale (mäluplokki) edaspidiseks kasutamiseks. Seega on tegemist salvestava seadmega ((ingl k ''digital storage oscilloscope'', lühend DSO).
'''Mõnel mudelil on ka kolmas režiim.'''
Digitaalostsilloskoobi eeliseid:
* ''Ühekordne režiim''
*kujutised võivad olla värvilised ja suuremad, seega eri kanalites paremini eristatavad;
*võimalus näha ekraanil olevate signaalide efektiiv- ja tippväärtusi numbrilisel kujul;
▲Ühekordses režiimis aktiveerub kujundi generaator välise mõju tõttu, milleks võib olla lihtsalt nupu vajutamine. Pärast režiimi käivitust ilmub kujund ekraanile ainult üks kord. Selleks, et seda veel kord teha, on vaja nuppu uuesti vajutada. Režiim on kasulik, kui on vaja uurida mitteperioodilisi protsesse, nagu loogilisi signaale [[digitaalskeem]]is, et teised ebaolulised uurimistulemused ilmuksid ekraanile. Sellel meetodil on üks puudus – kiir ilmub ekraanile ainult üks kord, seega on raske jälgida signaale, mis kujunevad liiga kiiresti. Selles olukorras tehakse ekraanist tihti pilt, et oleks lihtsam tulemusi jälgida.<ref>[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%81%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84#.D0.A3.D0.BF.D1.80.D0.B0.D0.B2.D0.BB.D0.B5.D0.BD.D0.B8.D0.B5_.D1.80.D0.B0.D0.B7.D0.B2.D1.91.D1.80.D1.82.D0.BA.D0.BE.D0.B9 Kujundi seadistus ru.wikipedia.org/wiki/Осциллограф]</ref>
*suurem tundlikkus (kuni μV-piirkonnani) ja parem häirekindlus;
*optimaalne seadistus muutuva sisendsignaali korral;
=== Uuritava signaali sünkroniseerimine ===
*aeglaste muutuste esitamine, nt temperatuuri kulg ööpäeva jooksul;
*automaatne kaugjuhtimine [[jadaliides]]e või USB-pesa kaudu;
▲Selleks, et saada stabiliseeritud kujundi pilt, on igal ostsilloskoobil sünkronisatsiooni skeem, mida nimetatakse tihti trigeriks. Sellise skeemi eesmärk on viivitada signaali kujundit, kuni toimub mingi sündmus, mis laseb seda teha. Kui aga kujund ei ole sünkroniseeritud uuritava signaaliga, muutub ekraani pilt „jooksvaks“ või halvasti nähtavaks. Põhjus on selles, et erineva signaali osad ilmuvad ekraanile ühel hetkel. Just seetõttu on uuritava signaali sünkroniseerimine ostsilloskoobi üks tähtsamaid parameetreid.<ref>[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%81%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84#.D0.A1.D0.B8.D0.BD.D1.85.D1.80.D0.BE.D0.BD.D0.B8.D0.B7.D0.B0.D1.86.D0.B8.D1.8F_.D1.80.D0.B0.D0.B7.D0.B2.D1.91.D1.80.D1.82.D0.BA.D0.B8_.D1.81_.D0.B8.D1.81.D1.81.D0.BB.D0.B5.D0.B4.D1.83.D0.B5.D0.BC.D1.8B.D0.BC_.D1.81.D0.B8.D0.B3.D0.BD.D0.B0.D0.BB.D0.BE.D0.BC Signaali sünkroniseerimine ru.wikipedia.org/wiki/Осциллограф]</ref>
*võimalus luua nn matemaatilisi kanaleid, nt moodustada reaalajas signaali sagedusspekter [[Fourier' teisendus|Fourier’ transformatsiooni]] abil;
*teatud seadistusi on võimalik salvestada nende kasutamiseks edaspidi.
== Seadistus ==
▲Ostsilloskoobi kasutamise alustamisel peab selle seadistama, tavaliselt tähendab see kanalite (neid võib olla üks või mitu) kalibreerimist. Enne kalibreerimist tuleb seade ühendada kanalikaabliga ja vooluvõrku. Edasi on vaja, et pingeskaala üks volt vastab umbes neljale skaala ühikule, seega üks skaala ühik on umbes 250 millivolti. Pärast seda lülitatakse vahelduvvool sisse ja ekraanile ilmub signaal. Edasi seadistatakse ekraani kujund nii, et näha oleks signaali 5 kuni 7 perioodilisust; see annab teada, et signaal on pidev ja ei hakka tõusma või langema. Kui see nii pole, on vaja kontrollida traatühendust ja leida ekraani kujundi õige koht. Teine oluline tunnus on signaali amplituud – signaali graafiku kõige madalamad ja kõrgemad väärtused peavad mahtuma y-teljele.<ref>[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%81%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84#.D0.9D.D0.B0.D1.81.D1.82.D1.80.D0.BE.D0.B9.D0.BA.D0.B0 Seadistus ru.wikipedia.org/wiki/Осциллограф]</ref>
==Viited==
{{reflist}}
== Välislingid ==
*[http://jkhk.ee/media/Oppematerjalid/oss/digitaalne_ostsilloskoop.html Digitaalne ostsilloskoop]
*[http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elmag_prax/elp.pdf Digitaalostsilloskoobi tööpõhimõte]
{{Commonscat|Oscilloscope}}
{{Elektrimõõteriistad}}
[[Kategooria:FüüsikaMõõteriistad]]
[[Kategooria:Mõõteriistad]]
| 