Nõukogude Liidu sissetung Poolasse: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Armia_Czerwona,Wehrmacht_23.09.1939_wspólna_parada.jpg pildiga [[Pilt:Armia_Czerwona,Wehrmacht_22.09.1939_wspólna_pa |
→NSV Liidu sõjajõud: Faili muutunud andmed |
||
21. rida:
NSV Liit ründas Poolat Valgevene ja Ukraina rindel 21 laskur-, 13 ratsaväe- ja 16 soomusdiviisi ning 2 motolaskurbrigaadi jõududega, kuhu kuulus 700 000 sõjaväelast, 6000 raskerelva, 4500 tanki ja 4000 sõjalennukit. Poolal oli vastu panna umbes 12 000 meest. Poola armee ülemjuhataja [[Edward Rydz-Śmigły]] andis käsu Punaarmeele vastupanu mitte osutada, aga käsk ei jõudnud igale poole kohale. Anti korraldus taanduda [[Rumeenia]]sse või [[Ungari]]sse. Ägedaimad võitlused Poola ja Punaarmee vahel toimusid rinde põhjaosas [[Lublin]]i lähistel. Saksa ja Nõukogude soomusbrigaadide ühine lahingutegevus algas juba 17. septembril Bresti juures.
[[Pilt:Spotkanie Sojuszników.jpg|thumb|Nõukogude Liidu ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväeesindajate kohtumine]]
[[Pilt:Armia Czerwona,Wehrmacht 22.09.1939 wspólna parada.jpg|right|thumb|Võiduparaad Brestis
17. septembril vallutasid Punaarmee väeosad [[Baranavičy]] ja [[Maładziečna]] raudteesõlme, 18. septembril [[Lida]], [[Navahrudak]]i, [[Slonim]]i.
19. septembril vallutas Punaarmee kahepäevase rünnaku tulemusena [[Vilnius]]e, 20. septembril [[Hrodna]], 21. septembril [[Pinsk]]i ja 22. septembril [[Białystok]]i, [[Brest (Valgevene)|Bresti]] ja [[Lwów]]i, mille ründamist olid Saksa väed alustanud nädal varem.
Neli päeva vastu pannud [[Hrodna]] vallutati 24. septembril. Pärast vallutamist lasti maha 300 linna kaitsnud inimest.
| |||
