Lielvārde muinaslinnus: erinevus redaktsioonide vahel

 

Linnus koosnes 110 x 85 m suurusest pealinnusest ja 150 x 50 m suurusest eeslinnusest.<ref>Indriķa hronika, IX peatükk, kommentaar 21</ref>

[[File:Bm05098abm.jpg|pisi|Lielvārde linnusemägi 18. sajandil [[Johann Christoph Brotze]] kogust]]

Koos ümbritseva külaga oli Lielvārde muinaslinnus 13. sajandi alguses üks [[Väina liivlased|Väina liivlaste]] asuala peamistest keskustest. 1201. aastal andis [[Riia piiskopkond|Riia]] piiskop [[piiskop Albert|Albert]] linnuse [[benefiits]]iks [[Daniel (Lielvārde foogt)|Danielile]], kes hiljem sai ka selle piirkonna [[foogt]]iks. Enne tema Lielvārdesse asumist oli aga vaja kohalikud liivlased kõigepealt piiskopi võimule allutada, mida tehti 1205.–1206. aasta sõdades. Seejuures pani ristisõdijate vägi 1205. aasta sõjaretke ajal Lielvārde linnuse põlema.<ref>HLK, lk 37, 53</ref>

 

Teist korda süüdati linnus 1212. aastal, mil Daniel sai teada liivlaste plaanist sakslaste-vastane ülestõus korraldada. Selle ennetamiseks vangistas ta kohalikud ülikud ja põletas maha nende linnuse.<ref>HLK, lk 135</ref> Daniel võis olla selleks ajaks endale juba eraldi residentsi rajanud.<ref name="Indrik">Indriķa hronika, V peatükk, kommentaar 4</ref>